Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni avalikul ühisistungil tutvustatud Tartu Ülikooli sotsiaalteadlaste uurimus uue perekonnaseaduse eelnõu (55 SE) sotsiaalsetest mõjudest oli valdavalt kriitiline.

Ühisistung oma seisukohta antud teemal ei kujundanud. Arvamusi avaldati nii uurimuses esitatud seisuklohtade poolt kui ka vastu. Sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul ei anna aruanne lõplikke hinnanguid ja ei süüvi üksikutesse õigusinstitutsioonidesse, küll aga on heaks lähtekohaks avaliku diskussiooni käivitamisele.

Eelnõu õiguskomisjoni poolne ettekandja Erik Salumäe leidis, et uurimuses on aspekte, mida saab eelnõu edasisel menetlemisel arvestada, kuid tegemist on ta sõnul samas vaid ühe arvamusega paljudest. Uuringut esitlenud TÜ Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi (SSPI) dotsent ja uurimisrühma juht Dagmar Kutsar möönis, et  analüüsis esitatud stsenaariumid on vaid üks arenguvõimalus ja tegelikud arengud võivad olla hoopis teistsugused.

Kutsar tõi välja nii eelnõus sisalduvaid positiivseid muudatusi kui ka viitas riskidele, mis eelnõu vastuvõtmisega võivad kaasneda. Uuringu autorite hinnangul võib eelnõu jõustumisel kutsuda ühiskonnas esile väärtuste muutusi, toetades individualistlikku alget ja majandushuvide primaarust võrreldes teiste väärtustega nagu hoolivus, solidaarsus, usaldus; süvendades  abielul põhineva perekonnainstitutsiooni jätkuvat marginaliseerumist ja riivatates elanikkonna õiguskindlustunnet.

Ühe positiivse tendentsina märkisid uuringu autorid, et võrreldes kehtiva seadusega reguleerib eelnõu enam lapse kui subjekti õigusi, tagades potentsiaalselt lapsele senisest kõrgema heaolu taseme. Samas jätab eelnõu ekspertide arvates tähelepanuta ühendatud perekonnad ja annab vabaabielus olevas perekonnas rohkem õigusi emale kui isale.

Autorid teevad ettepaneku kaaluda praegu kehtiva seadusjärgse vararežiimi kaasajastamise võimalust; säilitada juba abielus olevate inimeste puhul kehtivast seadusest tulenev ühisvararežiim, andes valiku selle soovikohaseks muutmiseks; rakendada soetisvararežiimi vaid sõlmitavatele abieludele kui võrdset võimalust erinevate vararežiimide vahel teadliku valiku tegemiseks; teha nõudeõiguse kasutaja potentsiaalselt vajamineva rahalise ressursi ja sellest tuleneva nõudeõiguse kasutamise võimalikkuse analüüs, ning üle vaadata lapse ja täiskasvanu õigussuhte regulatsiooni võimalused mittebioloogilise lapse huvide kaitse aspektist.

Eelnõu sotsiaalsete mõjude analüüsi uurimisrühma kuulusid lisaks selle juhile Dagmar Kutsarile SSPI doktorant Helen Biin, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik ja Tartu Ülikooli perekonnaõiguse õppejõud, Liis Hallik, SSPI doktorant Kairi Kasearu, SSPI dotsent Jüri Kõre , TÜ eetikakeskuse juhataja, professor Margit Sutrop , SSPI lektor Avo Trumm ja Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk.  

Riigikogu pressitalitus