EIA 2011 peatoimetaja Marju Lauristini sõnul on seekordne dokument eriline, keskendudes Eesti kahekümne taasiseseisvumisaasta saavutustele ning võrdluspildile meie naabritega Lätis ja Leedus, Läänemere ümbruses ning Euroopa Liidus. Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti eripäraks olnud kiirus ning järjekindlus kõigi poliitikate rakendamisel. „Meil on teiste Balti riikidega võrreldes ka väiksem poliitika ja majanduse põimumine ning madalam korruptsioon,“ rõhutas Lauristin.

 

Ta tõi ka esile lähimate aastate suurima väljakutse Eestile, milleks on rahvuslik kestlikkus. Üheski Balti riigis ei ole õnnestunud kujundada terviklikku poliitikat, mis oleks suunatud rahvusliku kestlikkuse lahendamisele. „Kuigi on saavutatud mitmeid positiivseid nihkeid, nagu oodatava eluea pikenemine ning sotsiaalse ebavõrdsuse kahanemine, on tulevikuväljavaated varjutatud rahvaarvu kahanemisest, mis võib juba nähtavas tulevikus langeda alla kestlikkuse piiri,“ hoiatas ta.

 

Koostöö Kogu nõukogu liige Raivo Vare andis ülevaateBalti riikide lõimumisest 20 aasta jooksul ning tulevikustsenaariumitest. Ta tõi välja kolm võimalikku arengumudelit, kus tähtsamateks elementideks on kolme riigi ühiste energeetika ja taristuprojektide elluviimine. Lähemate aastate reaalsetest majanduslikest ühisprojektidest sõltub, kas saab rääkida Balti riikide tihedamast koostööst.

 

Tänasel arutelul osales veel Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. Eesti Koostöö Kogu koostatud aruanne on lugeda ka nende koduleheküljel aadressil: http://www.kogu.ee/.

 

Riigikogu pressitalitus