Keskkonnakomisjon tutvus kaitsealade taastamise tulemustega
Riigikogu keskkonnakomisjon tutvus kahe päeva jooksul (23.-24.05) Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitsealal tehtud tööde ja nende tulemustega. Komisjoni eesmärk oli saada ülevaade vanajõgede taastamise ja kalaseire korraldamisest ning sellest, kuidas kaitsealade elupaikade ja elustiku taastamiseks rakendatud meetmed on mõjutanud sealset looduskeskkonda ja piirkonna kalavarusid.
„Vanajõgede kui kaladele tähtsate kudealade taastamine on üks paremaid näiteid eurorahade kasutamisest, mis on otseselt soodsalt mõjutanud looduskeskkonda ja kalavarude seisundit nii kaitsealadel kui ka kogu Peipsi järves. Kalavarude taastumine suurendab omakorda kalastusturismi ja mõjub soodsalt piirkonna arengule,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool.
2007. aastal käivitatud LIFE+ projekti „Elustiku kaitse Emajõe vanajõgedes Alam-Pedja NATURA 2000 kaitsealal“ raames tegeleti väärtuslike veeliste elupaikade taastamise, ohustatud kalaliikide kaitse korraldamisega ja tõugja taasasustamisega Alam-Pedja looduskaitsealale.
Tegemist on rohkem kui 34 000 hektari soode, metsade, lamminiitude ja jõgedega ühtse maastikukompleksiga, mille teeb eriti väärtuslikuks elupaikade ja liikide suur mitmekesisus. Kaitsealal on 12 veevoolukogu kogupikkusega 114,5 km ja 55 vanajõge (vana voolusängi) kogupikkusega 50, 6 km.
Projekti käigus eemaldati settevallid 10 vanajõe ja Emajõe ühenduskohast. Kaevamistöid tehti kokku 720 m ulatuses, mille tulemusel paranesid kalade elu-ja rändetingimused vanajõgedes kogupikkusega ligi 15 km ulatuses. Seireandmete kohaselt muutus kalastik avatud vanajõgedes oluliselt rikkamaks, suurenes kalaliikide arv ja kalade arvukus.
Projekti käigus taastati ja hooldati ka luhakoelmuid enam kui 56 hektaril ja tugevdati tõugja populatsiooni, seda kala Alam-Pedjale taasasustades.
Kaitselasid, keskkonna taastamise ja kalade seirega seonduvat tutvustasid keskkonnakomisjonile kalateadlased Jaak Tambets ja Meelis Sepp Eesti Loodushoiu Keskusest, Aimar Rakko Keskkonnaametist ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituuti ihtüoloogia ja kalanduse teadur Väino Vaino.
Riigikogu pressitalitus