Keskkonnakomisjon tutvub prügipõletusega Iru elektrijaamas
Keskkonnakomisjoni tänasel väljasõiduistungil (kell 13) Iru elektrijaamas jälgitakse ettevõtte tegevuse mõju looduskeskkonnale. Tutvutakse Ragn-Sells AS-i jäätmekütuse tootmise tehase ja Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokiga.
„Prügipõletustehase korstnast tulevad heitgaasid on looduskahjulikud isegi siis kui nad vastavad Euroopa Liidu kehtestatud normidele,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Ta märkis, et iga põletatud prügi tonni kohta tekib tuhka 25% ehk 250 kg, mis maetakse Jõelähtme prügilasse. Vakra sõnul on oluline olmejäätmete põletamise asemel seda sorteerida ja taaskasutada, mis on 3-5 korda majanduslikult kasulikum. Seega jäätmemajanduse korraldamisel on vaja lähtuda rohelisest mõtteviisist.
„Prügi ahjus põletamine on küll parem kui prügimäele matmine, aga aeg on edasi liikuda euroopaliku jäätmemajanduse suunas,“ toonitas Vakra. Ta selgitas, et ka Euroopa Liidu nõuete järgi peame aastaks 2020 ringlusse võtma 50% olmejäätmetest. Käesoleval ajal on see alles 27%. „Riiklikult on vaja vastu võtta otsused, et suurendada inimeste teadlikkust ja teha neile jäätmete sorteerimine majanduslikult tasuvaks. See toob kaasa ka väiksemad kulutused prügi äraveo eest,“ ütles Vakra.
Iru elektrijaam saab riigilt nii koostootmistoetust kui ka taastuvenergia tasu. Käesoleva aja seisuga on neile toetuseks makstud üle 3 miljoni euro. Jaam kasutab ka välisriikidest Eestisse imporditud prügi, mida tuleks kas piirata või hoopis kõrgemalt maksustada, aga mitte riiklikult soodustada, märkis Vakra. Ta ei pidanud õigeks, et Eesti elektritarbijad peavad läbi toetuse Soome ja Suurbritannia elanike prügipõletamise kinni maksma. „Peame läbimõeldud tegevusega paremini kaitsma oma looduskeskkonda,“ rõhutas Vakra.
Riigikogu pressiteenistus