Keskkonnakomisjon tõhustab kallasraja omavolilise tõkestamise järelevalvet
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes kallasrajaga seotud probleemid.
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra peab oluliseks seadusandliku aluse tugevdamist võitlemisel kallasraja omavolilise sulgemise vastu. Elu on näidanud vajadust otsustava tegevuse järele probleemide lahendamisel. Vakra viitas keskkonnainspektsiooni andmetele, mille kohaselt on kallasraja omavolilise sulgemise tõttu menetletud viimastel aastatel 21 väärteoasja. Seejuures on rakendatud kõiki väärteomenetluse liike: hoiatusmenetlust, kiirmenetlust ja üldmenetlust.
„Need andmed ja ka hulk teisi juhtumeid viitavad vajadusele tõhustada järelevalvet, lähtudes eelnevate aastate rikkumistest, kaebustest ning võttes arvesse muid riskitegureid,“ ütles Vakra. Ta lisas, et keskkonnainspektsiooni kahe viimase aasta jooksul 223 korral teostanud riikliku järelevalve tulemused kallasraja regulatsiooni täitmise kohta annavad piisava aluse rangete meetmete rakendamiseks kallasraja omavolilise sulgemise vastu. Paljudel juhtudel on lahendus leitud väljaspool väärteomenetlust.
Keskkonnakomisjon käsitleb probleeme keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE) menetlemise kaudu. Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse sätted kallasraja ja selle omavolilise tõkestamise järelevalveks. Eelnõuga viiakse kallasraja regulatsioon looduskaitseseadusest üle keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Kallasrajale ebaseaduslikult püstitatud ehitiste puhul välistatakse õiguspärane ootus nende püsimajäämise suhtes analoogiliselt looduskaitseseaduses ehituskeeluvööndi kohta sätestatuga. Lisaks tehakse tehnilised muudatused metsaseaduses seoses järelevalvepädevusega ning veeseaduses seoses hüdrogeoloogiliste tööde litsentside kehtivusajaga.
Komisjonis toimuvasse arutellu on kaasatud erametsaliidu, omanike keskliidu ja keskkonnainspektsiooni esindajad.
Lisainfo: Rainer Vakra, 5800 2828
Riigikogu pressiteenistus