Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender selgitas, et teiseks lugemiseks viidi eelnõusse muudatused, milles võeti arvesse fraktsioonide ja asjaomaste asutuste kaasamise kaudu saadud seisukohti. Komisjon koondas need 19-nesse komisjoni poolt esitatavasse muudatusettepanekusse.
„Olulisemad muudatused tulenevad Õiguskantsleri soovitusest luua õigusselgus ranna- ja kaldakaitses. Looduskaitselised piirangud peavad olema põhjendatud ja selgelt sõnastatud. Kohalik omavalitsus saab rohkem otsustusvabadust ranna- ja kaldakaitsevööndi määramisel linnades, alevites ja alevikes, mis ühtib üleriigilise planeeringu suunaga tihendada olemasolevat tiheasustust. Lisaks ajakohastasime koostöös jahimeestega jahinduse regulatsioone“ ütles Alender.
Eelnõuga seadustatakse protsess, kuidas määrata hüvitus- või leevendusalasid, mis on vajalikud inimtegevuse mõju leevendamiseks teistele liikidele või nende elupaigale tekitatava kahju kompenseerimiseks.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja pidas tähtsaks kohalike omavalitsuste vastutuse täpsustamist. „Kohaliku omavalitsuse roll üldplaneeringu kehtestajana on lahendada erinevate huvide tasakaal nii, et ehitamisega ei seataks ohtu ranna ja kalda kaitse eesmärke,“ ütles Metsoja. Ta rõhutas, et teatavatel juhtudel on vaja näha ette maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuse määramine.
Eelnõuga täpsustatakse ehituskeeluvööndi ulatust rannas ja kaldal üleujutusohuga aladel. Täpsustatakse, et kõik piirangud algavad merepiirist ja kui üleujutus ulatub kaugemale kui seaduses sätestatud ehituskeeluvööndi laius, on vööndi piiriks üleujutusala piir. Eelnõu kohaselt võib väljaspool linna, alevit või alevikku ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.
Eelnõusse lisatud sätete alusel saab avaliku hüve eesmärgil väiksema aja- ja ressursikuluga kaalutlusotsusega lubada ehituskeeluvööndisse avalikuks kasutamiseks mõeldud spordi- ja puhkerajatiste ehitamist, mille tegemiseks ei ole vaja planeeringuga vähendada ehituskeeluvööndit ja mille lubamist ehituskeeluvööndisse otsustab edaspidi linnas, alevis või alevikus kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada üldplaneeringuga.
Eelnõu annab võimaluse, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea Keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole suurt mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi Keskkonnaameti nõusolekuta.
Eelnõuga muudetakse ka jahiseadust, millega võimaldatakse väljastada elektrooniline jahiluba.
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (612 SE) täiskogu istungile teiseks lugemiseks 10. juunil.