Riigikogu keskkonnakomisjonis toimus täna arutelu teemal: riigi jäätmekava 2014-2020 eelnõu ja selle rakendusplaan aastateks 2014-2017. Arutelul toodi esile jäätmetest tuleneva võimaliku kahjuliku keskkonnamõju vähendamise ja kontrolli tõhustamise vajadus. 

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool pidas oluliseks vastutustundlikku tegevust nii looduskeskkonna kaitsmisel kui ka tootmisjäätmete ohutuks muutmisel. „Peame otsustavalt tegutsema jäätmetekke vähendamisel ja vältimisel. Samuti on vaja suurendada jäätmete liigiti kogumist, et tõhustada jäätmete taaskasutamist,“ ütles Nool.  Tema sõnul on vaja keskkonnariski vähendamiseks korraldada läbimõeldult ja kiiresti ohtlike jäätmete käitlemine nõuetele vastavas käitluskeskuses. Keskkonnakomisjon  pidas tähtsaks jäätmekäitluse tõhusa järelevalve korraldamist nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil, et see oleks süstemaatiline ja vastaks kehtestatud reeglitele. 

Riigi jäätmekava rakendusplaani kohaselt on ettenähtud kümmet liiki tegevust. Nende elluviimiseks on kavandatud seitsmeks aastaks 20,8 miljonit eurot, millest 754 500 eurot tuleb riigieelarvest. Mahukaim tegevus – suletud prügilate korrastamine – kestab tuleva aasta lõpuni. Suur osa selleks ettenähtud välisvahenditest tuleb ära kasutada käesoleval aastal. 

Keskkonnakomisjon toetas põhimõtteliselt riigi järgmise seitsme aasta jäätmekava ja sellega seotud rakenduskava. Komisjoni istungil andis selgitusi keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. 

Riigi jäätmekava on Eesti jäätmehooldust korraldava ja suunava valdkonna strateegiline arengukava, mis käsitleb üht osa Eesti keskkonnapoliitikast ning mille kinnitab valitsus. Jäätmekava peamine eesmärk on jäätmehoolduse kestva arengu tagamine vastavalt jäätmepoliitikas seatud sihtidele. Jäätmekava näitab süsteemse jäätmehoolduse korraldamise teed, ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded omavalitsustele, ettevõtjatele ja elanikkonnale. 

Arengukava koostamise eest vastutab keskkonnaministeerium, väljatöötamises osalevad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning siseministeerium. 

Riigikogu pressiteenistus