Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu võttis 19. juunil 2014 vastu jäätmeseaduse muutmise seaduse, mille jõustumine peatus Tallinna Linnavolikogu ja Haljala, Harku, Kadrina, Kernu, Kose, Nissi, Paikuse, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Vaivara ning Vinni vallavolikogude taotluse tõttu Riigikohtule, et teostada eelnõule põhiseaduslikkusele vastavuse kontroll.
Riigikohus tegi täna, 6.jaanuaril otsuse, millega jättis taotluse rahuldamata.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra hinnangul on Riigikohtu otsus tunnistada õiguspäraseks jäätmeseaduse muudatus olulise tähtsusega, sest muudatus on selgelt suunatud tarbijate huvide kaitsmisele.

Vakra sõnul oli igati ootuspärane, et Riigikohus ei näe vastuolu Riigikogus vastuvõetud jäätmeseaduse muutmise küsimuses, millega kindlustati jäätmemajanduse optimaalne korraldamine.

Jäätmeseaduse muudatuste eesmärgiks on saavutada prügiveo teenuse madalam hind. Samuti vajadus pöörata tähelepanu rohelisele mõtlemisele ning jäätmete sorteerimisele. „Lühidalt öeldes, omavalitsus peab korraldama olmejäätmete vedu, aga mitte looma bürokraatlikke asutusi, mille abil on võimalik elanikelt kontrollimatult küsida vahendustasu, et katta ebamõistlikke investeeringuid. Avalik, läbipaistev ja kõigile arusaadav prügiveo riigihange tagab madalaima teenuse hinna. Selleks, et konkurents ka tegelikult paraneks, tuleb kunstlike vahekehade asemel luua reaalselt tegutsevaid prügiveo ettevõtteid,“ ütles Vakra.

Riigikogus vastu võetud seaduse kohaselt on jäätmeseaduse § 66 lg 11 kehtetu, mistõttu ei saa omavalitsusüksus või selle volitatud MTÜ jäätmeveoteenuse vahendajana enam määrata jäätmekäitluse teenustasu hinda. Omavalitsusüksustel säilib õigus korraldada konkurss leidmaks jäätmeveoteenuse osutaja, kellega jäätmetekitaja saab arveldada teenustasu hinna alusel, mis kujuneb vastavalt konkurentsile. Samuti on omavalitsusüksustel jätkuvalt õigus määrata konkurssi korraldamata jäätmekäitluskohaks ka juba rajatud jäätmekäitluskeskusi.

Riigikohus leidis, et jäätmehooldus on küll kohalike omavalitsuste ülesanne, kuid riiklike jäätmekorralduse aluste reguleerimine on riigielu küsimus ja kuulub seega riigi pädevusse. Erinevalt jäätmekäitluse üksikasjadesse puutuvatest regulatsioonidest, on ettevõtlus- ja lepinguvabaduse riiklike piirangute kehtestamine ja muutmine seadusandja pädevuses ega kuulu kohalike omavalitsuste enesekorraldusõiguse kaitsealasse.

Riigikohtu otsus jõustub 6. jaanuaril 2015. Jäätmeseaduse muutmise seadus (RT I, 08.07.2014, 2) jõustub seega 7. jaanuaril 2015.

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside