Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel istungil käsitletakse Eesti mereala kasutamise põhilahenduse planeeringut ning selle mõjude hindamist.

Arutelul osalevad Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajad.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar rõhutas, et planeeringu koostamise käigus on vaja hinnata kõikide merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnata nende tegevustega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning ka sotsiaalmajandusele. „Erilist tähelepanu on vaja pöörata keskkonnakaitsele ning elukeskkonnale. Vaja on selgelt välja tuua pikaajalised suundumused merekeskkonnas, et minimeerida kahjulikke mõjusid,“ ütles Savisaar. Ta tõi esile inimeste poolt põhjustatud negatiivsed mõjud Läänemerel, milleks on eutrofeerumine, keemiline reostus, mere bioloogiliste ressursside ülepüük ja viimasel ajal laienenud võõrliikide levik.

Savisaar juhtis tähelepanu, et halveneva keskkonnaseisundiga kaasneb oluline negatiivne majanduslik mõju näiteks mereturismiga seotud majandussektorile, kalandusele  ja  vesiviljelusele  ning  halveneda  võib ka inimeste tervis. Kõike seda tuleb võtta arvesse planeeringute koostamisel.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester toonitas, et mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks,  et  tagada  nii  mereressursside  kasutamisest  saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. „Mereala majandusliku kasutamise planeering peab kajastama Eesti mereala kooskasutust ja andma tulenevalt valdkonnast suuniseid ja tingimusi,“ ütles Sester. Tema sõnul on vaja tuua esile eeskätt uued merekasutuse viisid, kus arendushuvid on juba olemas või heade eelduste tõttu prognoositavad, näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Näiteks tuuleenergeetika jaoks on vaja planeerida ruumiliselt määratletud arendusalad ja tingimused, et tagada ettevõtluskindlus.

Tänase arutluse käigus  lähtutakse põhimõttest, et mereala planeerimisel on vaja kokku leppida Eesti mereala kasutuse põhimõtted pikas perspektiivis, et selle kaudu panustada merekeskkonna hea seisundi tagamisse ja arendada meremajandust.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside