Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasele istungile on kutsutud jäätmemajanduse korraldamisega seotud asjaomaste asutuste ja ametkondade esindajad, et saada ülevaade jäätmete liigiti kogumisega seotud probleemidest.

Jäätmeseaduse eelnõu (495 SE) eesmärgiks on seadusandlusesse sisse viia meetmeid jäätmete ringlusse võtmise tugevdamiseks ning jäätmete tekke vähendamiseks ja vältimiseks.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on olmejäätmete regulatsioonis kavas kolm olulist muudatust. Kõigepealt tõuseb segaolmejäätmete tasu ning liigiti kogutud jäätmete hind alaneb. Jäätmekäitluse teenuse kohta tuuakse eraldi ridadena välja segaolme- ja liigiti kogutud jäätmete arve. Kohalikel omavalitsustel tuleb konkreetse jäätmekäitluskoha leidmiseks eelnevalt korraldada eraldi riigihange.

Vakra selgitas, et kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on oluliselt odavam kui segaolmejäätmete äraandmine, siis saab arvel hinna erinevuse väljatoomisel motiveerida kliente näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmete hulka mitte viskama. Selleks, et muuta avalike kogumismahutite kasutamine selgemaks, ühtlustatakse seaduses prügikonteinerite värvilahendused vastavalt pakendijäätme liigile, mida sinna visata tohib.

Uue eelnõuga täpsustatakse tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Probleemtoote tootja rahaline tagatis peab katma nii tema poolt turule lastud toodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kulud. Näiteks kui metsast leitakse rehvihunnik, siis see koristatakse ja kulud kaetakse tagatisest.

Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise ja taaskasutamise korraldamises. Edaspidi on nende toodete tootjad ehk valmistajad või maaletoojad kohustatud liituma või sõlmima lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga, seni oli see vabatahtlik.

Valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõu (495 SE) on ette valmistatud keskkonnaõiguse korrastamise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse. Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 8. novembril.

Komisjoni istungile on kutsutud Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, MTÜ Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringluse, Tööandjate Keskliidu, MTÜ Eesti Rehviliidu ja MTÜ Rehviringluse esindajad.

Lisainfo. Rainer Vakra, 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]