Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjon tutvub tänasel väljasõiduistungil Karjakülas asuva karusloomakasvandusega.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul vajavad karusloomade kasvatusega seotud küsimused lahendusi ja on taas päevakorras seoses 18 Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (755 SE).

„Nimetatud eelnõu näeb ette lõpetada loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil,“ selgitas Vakra. Ta lisas, et kraed ja kasukad ei kaalu üles loomade kannatusi ning keskkonnakahju. „Minul on karusloomakasvatuste tuleviku küsimuses selge isiklik hoiak, mis on diskussioonide käigus vaid süvenenud – 21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi ei sobi loomade kasvatamine  ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk,“ rõhutas Vakra.

Keskkonnakomisjon tutvub kohapeal olukorraga, sest endiselt on tulnud teateid, et jätkuvalt ei suudeta Eestis tegutsevates karusloomakasvandustes täita isegi intensiivpidamise tingimustele vastavaid nõudeid. Karusnahk on luksuskaup ning karusnaha tootmine ei ole inimese eluks oluline tööstusharu, märkis Vakra. Ta lisas, et karusloomakasvatajatele on mõistlik kehtestada üleminekuaeg oma tegevuse lõpetamiseks. Peab olema piisav üleminekuaeg, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha või läbiks ümberõppe ja et ettevõtjad leiaksid uusi väljakutseid. Seepärast võiks olla, et enne 2019. aasta 1. juunit  välja antud tegevusload  mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad näiteks kuni 2024. aasta 31. maini.

Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma.

Lisainfo: Rainer Vakra: 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside