Riigikogu keskkonnakomisjon tutvus täna Kesk-Soomes asuva Äänekoski biotoodete tehase rajamise protsessi ja looduskeskkonna kaitsmiseks rakendatud abinõudega. Äänekoski tehas on võrreldav Eestisse kavandatava puidurafineerimistehasega.

Metsa Fibre tegevjuht Ismo Nousiainen ja arendusjuht Matti Toivonen rõhutasid, et tehases kasutatakse uusimat tehnoloogiat, mis tagab nii õhu kui ka veekeskkonna puhtuse.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Äänekoski tehase puhul tegu ajaloolise järjepidevusega, kus 1937. aasta tehase asemele on rajatud nüüd neljanda põlvkonna tehas uudse tehnoloogia baasil. „Selle tulemusena on paarkümmend aastat tagasi tõsiselt saastatud keskkonna olukord võrreldes varasemaga hoopis paranenud. Tänu sellele ja inimeste harjumusele pole ümbruskaudsed inimesed tehase vastu,“ ütles Vakra. Tema sõnul võime Soome näitel väita, et ilma kohaliku elanikkonna ja omavalitsuse toeta pole võimalik tselluloosi tehast rajada. “Seda peame kindlasti arvestama ka Eestis ja kaaluma asukohana näiteks Ida- Virumaad,“ rõhutas ta.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling märkis, et Soomes on investeering Äänekoski tehasesse osa laiemast biomajanduse strateegiast, mis näeb ette majandatavast metsast maksimaalse lisandväärtuse loomist ja seda Soomes kohapeal. „Ka meil Eestis on peamiseks väljakutseks just puidust suurema lisandväärtuse loomine ja seda oma riigis ja oma inimestega. See, kas seda suuremat lisandväärtust luuakse plaanitava puidu rafineerimise tehasega või mõnel muul viisil peab esimeses järjekorras näitama riiklik eriplaneering ja keskkonnamõjude analüüs. Enne seda ei ole võimalik langetada ühtegi kaalutletud otsust.“ ütles Palling. 

Äänekoski kaasaegsel tehnoloogial põhinev uus biotoodete tehas hakkas tööle mullu sügisel. See ehitati samas kohas 1985. aastal rajatud tselluloositehase asemele. Uus tehas annab toodangut 1,3 miljonit tonni aastas, mis on kolm korda suurem vana tehase toodangumahust.

Kohtumisel Kesk-Soome Majandusarengu, Transpordi ja Keskkonnakeskuses rõhutati, et Äänekoski tehase edukuse aluseks on olnud põhjalik planeerimisprotsess ja hea koostöö piirkonna elanikega, kellele on loodud hästi tasustatud töökohad.

Keskkonnakomisjoni väljasõiduistungil osalesid lisaks Rainer Vakrale ja Kalle Pallingule ka teised keskkonnakomisjoni liikmed Terje Trei, Peeter Ernits, Valeri Korb, Andres Metsoja ja Meelis Mälberg ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Fotod.

 

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside