Riigikogu keskkonnakomisjon tutvub tänasel istungil Tallinna-Helsingi tunneli rajamise projektiga, mille käigus on tähelepanu keskmes keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Ülevaate tegutsemiskavast annavad tunneli rajamise eestvedaja Finest Bay Area Development OÜ esindajad.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegu ambitsioonika ettevõtmisega, mille elluviimine nõuab mitmekülgset põhjalikku analüüsi.

„Kui algatatakse eriplaneering, siis selle koostamisel tuleb läbi viia tunneli rajamisega seotud uuringud, mille lahutamatu koostisosa on keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnauuringute tulemused peavad olema sisendiks raudteetunneli tehnilise lahenduse ja hilisema ehitusprojekti koostamisele,“ ütles Vakra. Ta lisas, et selgust tuleb saada mõjudest merepõhjale ja veekvaliteedile, kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele, inimtegevusele, kalastusele, loodusressursside kasutamisele, laevaliiklusele ja jäätmetekkele.

 „Esialgsel hinnangul võime väita, et kuna kavandatav tunnel on sügaval maa ja mere all, siis on keskkonnamõju vähene. Samas peame veenduma, et trassi ehitamise käigus kavandataval tehissaarel oleks olemas uued elukeskkonnad lindudele ja hüljestele,“ ütles Vakra. Tema arvates on tunneli valmimise järel positiivne mõju keskkonnale, sest see vähendab kiirete laevade liikumist üle lahe.

Projekti jaoks on Soomes juba eelmise aasta kevadest tehtud uuringuid ja koostatud on keskkonnamõjude hindamise kava, mille algatamiseks on kõik valmis ning oodatakse Eesti otsust.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling tõi esile tunneli rajamise innovaatilisuse ja ergutava mõju majanduse arendamisele. Ta selgitas, et oleme aastaid rääkinud kaksiklinna projektist ja seni pikimast merealusest tunnelist. Suurte mõtete mõtlemine ja nende ellu viimine on väikeriigi ainus võimalus.

„See oleks Eesti ajaloo suurim erasektori eraldiseisev investeering, millel on otsene majanduskasvu suurendav mõju,“ ütles Palling. Ta toonitas, et projekti edukaks elluviimiseks ongi vaja teha mõjude igakülgne uuring. Enne seda oleks aga vaja kindlat otsust, et me tahame seda tunnelit. Küll keskkonnasõbralik lahendus leitakse. 

Ta lisas, et kuigi käesoleval ajal puudub Eestis täielikult tunneli ehituse oskus ja kogemus, siis võimaldaks selle rajamine ergutada muude varem võimatuna näivate projektide elluviimist ja koostööd Eesti ülikoolidega. Meil on maailmatasemel teadus, aga kogemust on vähe.

Komisjoni istungile on kutsutud projekti eestvedaja Finest Bay Area Development OY, Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Lisainfo:
Rainer Vakra, 5800 2828
Kalle Palling, 5663 9005

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]