Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil andis Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus ülevaate Euroopa Kontrollikoja eriraportist „Euroopa Liidu toetusest biokütustele", mille kohaselt on biokütuseid rakendatud tihtipeale läbi mõtlemata ja laiemat mõju arvestamata. 

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro ütles, et biokütuste rakendamise puhul on üldine probleem keskkonnamõju ignoreerimine nendel puhkudel, kui kütus toodetakse toidu- või söödakultuuridest. “Sellistel puhkudel on heitmevähendamise saavutamine küsitav, kuna maakasutuse mõju sellist liiki kütuse puhul on tohutu,” märkis Taro.

Pentus-Rosimannuse  sõnul on Eesti üks seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist, kus täideti eesmärk kasutada transpordis vähemalt 10% taastuvenergiat. „Euroopa Liidu tasandil on transpordis kasutatavate biokütuste tulevik aga segane – prioriteedid on pidevalt muutunud, eesmärke seades ei hinnatud biomassi piisavat kättesaadavust, mõju CO2 heite vähenemisele on sageli ülehinnatud ja oodatud energiasõltumatuse suurendamise asemel on kasvanud sôltuvus kolmandatest riikidest sissetoodavast kasutatud toiduõlist, millest biokütust toodetakse,“ selgitas ta.

„Oleme Euroopa Kontrollikojaga kriitilised ka põhjusel, et siiani puudub Euroopa Liidu tasandil läbimõeldud plaan, milline saab biokütuste roll olema pärast 2035. aastat, kui kehtiva otsuse järgi on lubatud ainult nullheitega autode müük. Sellise kava koostamiseks andsime Euroopa Komisjonile aega 2024. aasta lõpuni,“ ütles Pentus-Rosimannus.  

Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro hinnangul oleks pikk plaan äärmiselt tervitatav, kuna sisepõlemismootoriga sõidukid jäävad Euroopa Liidus kasutusse ilmselt ka pärast 2035. aastat ning ka nende keskkonnajalajälge oleks tarvis loodussõbralikuma kütuse abil vähendada. “Küsimus on selles, kuidas edendada selliste kütuste kasutuselevõtt, mille heide ja keskkonnamõju on tõepoolest fossiilkütustest oluliselt väiksem. Ilmselt oleks mõistlik edendada rohkem nii-öelda teise ringi kütuseid, mis toodetakse kas plasti- või õlijäätmetest,” ütles Taro.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside