Riigikogu keskkonnakomisjon toetas uut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu, mis sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise, korraldamise ja kasutamise alused, riigi, vee-ettevõtja, kohaliku omavalitsuse ning tarbija õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise eest.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ütles, et seaduse eelnõu on seotud eelkõige ohtlike ainete regulatsioonide täiendamisega.

„Vee-ettevõtja ülesanne on elanikele puhta joogivee tagamine ning reo- ja sademevee nõuetekohane kogumine ja puhastamine. Vee-ettevõtjatel on järjest suurenev roll veekeskkonna kaitsmisel, et tagada ühiskanalisatsiooni kaudu keskkonda juhitava heit- ja sademevee vastavus kehtestatud nõuetele,“ ütles Alender.

„Kliimamuutustega seoses on palju olulisemaks muutunud ka sademevee käitlemine. Sademeveelahenduste kavandamine algab juba planeeringu koostamise etapis, mistõttu on sademevee käitlemise korraldamisel kõige olulisem roll kohalikul omavalitsusel,“ märkis Alender.

Keskkonnakomisjoni liige Timo Suslov selgitas, et kohalikud omavalitsused peavad koos vee-ettevõtjatega leidma piirkonda sellised sademevee käitlemise tehnilised lahendused, mis sobivad nii piirkonna hüdrogeoloogiliste omaduste kui ka tehniliste võimalustega.

„Et sademevee terviklahendus saaks toimida nõuetekohaselt, on sademeveesüsteemide eri osade vastutajad määratud kas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas või sademevee majandamise kavas sõltuvalt sellest, kas sademeveesüsteemid on määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks või mitte,“ märkis Suslov.

Ta lisas, et eelnõu näeb ette tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Oluline on ÜVVK teenuse osutamine tarbijale taskukohase hinnaga, tagades samal ajal teenuse järjepidevuse, jätkusuutlikkuse ja teenuse osutamise kvaliteedi.

Suslov märkis, et probleemiks on vee-ettevõtetel reostuse talumiskohustus ja selle menetlemise pikkus. „Siin tuleb veel kord selgitada ministeeriumil, kuidas seda korraldada nii, et reostust nt tööstuselt ei maksaks kinni tavatarbija. Eelnõus on antud oma tegevuse muutmiseks aega kuus kuud, mida saab lisaks saab pikendada mitte rohkem kui kaheks kalendriaastaks,“ selgitas Suslov.

Ta lisas, et purgimisteenuse osutamine läheb eelnõuga vee-ettevõtte kohustuseks.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu (523 SE) täiskogu istungile 6. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]