Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel erakorralisel istungil arutati Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, mis annab põhjaliku ülevaate metsanduse olukorrast. Statistika kohaselt on Eesti metsamaa pindala 2,3 miljonit hektarit, mis moodustab üle poole kogu Eesti maismaa pindalast.

Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja ütles, et arengukava arutelul seame eesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkuse tagamise. „Metsanduse arengukava senisel arutelul on esile kerkinud probleemid, mis on seotud metsaökosüsteemide ja elurikkuse püsimise ning kliimamuutuste mõjudega. Samuti on probleemid seotud raiemahtude vähendamise majandusliku ja sotsiaalse mõjuga,“ selgitas Metsoja. Ta lisas, et arengukava menetlemisel vaatame seda dokumenti laiemas kontekstis.

Metsoja märkis, et arengukava koostamisel on olnud keskne roll mitmel juhtkogul, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogul, arengukava algatamiseks moodustatud töörühmal, rahva esindajatest koosnenud metsakogul, huvirühmadel, samuti muul tagasisidel.

Arengukavas rõhutatakse, et metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid, näiteks raievanus, langi maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm, et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu aastasest raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata. Otsesemalt on võimalik raiemahtusid suunata riigimetsades. Samuti saab raiemahtu mõjutada valitsus, kel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raiemaht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu. Arengukava lisas on kirjas, et raiemaht peaks olema ühtlases mahus ja vahemikus üheksa kuni 11 miljonit tihumeetrit.

Erametsade uuendamine sõltub metsaseadusega määratud kohustuse järgimisest, et uuendusraiega raiutud puistud uuendataks õigel ajal, erametsaomanikule tehtud tulumaksuseaduse erisusest, metsa uuendamise toetustest ja metsapuutaimede kättesaadavusest turul.

Esitatud arengukava on kolmas järjestikune metsanduse arengudokument ja on jätkuks „Eesti metsanduse arengukavale 2011–2020“.

Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse suunamiseks iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava, milles määratakse metsanduse arengueesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid.

Metsaseaduse kohaselt kinnitab metsandust käsitleva valdkonna arengukava Riigikogu.

Keskkonnakomisjoni istungil osales keskkonnaminister Madis Kallas.

Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine” eelnõu (774 OE) Riigikogu täiskogu istungile 24. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside