Keskkonnakomisjon saatis jäätmeseaduse muutmise eelnõu esimesele lugemisele
Riigikogu keskkonnakomisjon toetab jäätmete taaskasutuse parema korraldamisega seotud eelnõu, mille peamine eesmärk on olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurem kasutuselevõtt.
Eelnõuga suurendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vastutust ja võimalusi jäätmehoolduse korraldamisel, ning välistatakse monopolide tekkimine valdkonnas. Sisuliselt tõhustatakse pakendite ja pakendijäätmete ringlussevõttu võimalust läbi nende sorteerituna kokku kogumise. Samuti kehtestatakse ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid ning suurendatakse jäätmeandmete läbipaistvust ja ajakohasust.
Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul aitab jäätmereform muuta sorteerimise lihtsamaks, mõttekamaks ja tasuvamaks, digitaalse jäätmearuandlusega luuakse aga valdkonnas läbipaistvust. Rolliselguse loomine jäätmekäitluse valdkonnas aitab tõhustada taaskasutusorganisatsioonide tegevust, välistada monopoli tekkimise valdkonnas ja vähendada kohaliku omavalitsuse piiranguid kohalikku elu korraldada.
Alender selgitas, et on oluline, et luuakse selge süsteem, kus igaüks edaspidi teab, kuidas toimub sorteerimine tiheasustuses ja kuidas käituda eramajas. Oluline on, et hästi sorteeritud jäätmete äravedu on odavam ja tekib puhas ressurss, mida saame ka Eestis kohapeal väärindada, ehk uuesti materjalina kasutusse võtta. “Inimesed soovivad sorteerida küll, ent nad tahavad olla ka kindlad, et see tasub ära ja on mõttekas, et arve tuleb nii väiksem – ca 5€ kuus majapidamise kohta, ja et sorteeritud jäätmest tõesti saab midagi uut teha.”
Olmejäätmetes sisalduva teisese toorme suurema kasutuselevõtuga luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks.
Kõigile omavalitsusüksustele seatakse konkreetne tulemusnäitaja, milleks on olmejäätmete liigiti kogumise sihtarv. Muudetakse korraldatud jäätmeveo ja jäätmekäitluse teenuse tellimise korraldust. Eelnõuga ühildatakse paber- ja kartongpakendijäätmete kogumine paberi- ja kartongijäätmete kogumisega. Kogutud jäätmete ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele seatud tingimustega toetab omavalitsusüksus riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamist.
Alender pidas tähtsaks jäätmeveo teenustasu kujunemise põhimõtete täpsustamist ja selgemaks muutmist, et tagada läbipaistev ja stabiilne valdkonna rahastus. Selleks sätestatakse võimalus, et omavalitsus kogub ise jäätmeveo teenustasu, mis sisaldab seaduses selgelt piiritletud ulatuses ja mahus jäätmehoolduskulude katteks makstavat osa. Võrreldes kehtiva üldise ja ka õiguskantsleri hinnangul liialt üldise sõnastusega muutub jäätmeveo teenustasu kogumine ja kasutamine läbipaistvaks ning saab olema rangelt seotud vaid jäätmehoolduse arendamise ja korraldamisega.
Liigiti kogutud ja ringlusse võetavate jäätmete koguse järkjärguline suurenemine võimaldab Eestis arendada ringlussevõtutööstust, kuna kvaliteetsete jäätmevoogude tagamine ja stabiilne liigiti kogumine on investeeringute tegemisel ja ringlussevõtutööstuse arendamisel oluliseks eelduseks..
Eelnõuga tehakse muudatused mitmes seaduses. Need on jäätmeseadus (JäätS), keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS), kaugkütteseadus (KKütS), keskkonnatasude seadus (KeTS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ja pakendiseadus (PakS).
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) täiskogu istungile 18. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
