Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel avalikul istungil olid tähelepanu keskmes puitkütusega seotud küsimused tulenevalt valitsuse otsusest lubada seda kasutada statistikakaubanduse raames Narva elektrijaamades.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul mõjutab valitsuse langetatud otsus meie loodust, energeetikat ja muidugi ka inimesi. „Kõik oleneb aga lõplikest mahtudest, mis kogustes on mõistlik puitu ahjus põletada,ˮ ütles Vakra. Ta lisas, et teema aktuaalsuse ja problemaatilisusega seoses kutsuti keskkonnakomisjoni istungile asjaomaste organisatsioonide ja asutuste esindajad, et leida optimaalne lahendus puitkütuse kasutamise mahtudele Narva elektrijaamades. Vakra hinnangul on oluline, et ei raiutaks rohkem kui on Eesti metsa juurdekasv.

Teema kerkis teravalt päevakorda seoses naftahinna järsu langemisega maailmaturul, millel on otsustav mõju põlevkivi kasutamisel elektrienergia tootmisel. Puitkütuse kasutamise lubamine on erinevates huvigruppides tekitanud vastuseisu. Põhjendustena tuuakse esile nii puiduhinna hüppelist tõusu kui ka metsa lageraide ohtu looduslikule keskkonnale.

Vakra juhtis tähelepanu asjaolule, et Eestis kasutatavate metsade juurdekasvu hinnang statistilise metsainventuuri põhjal on umbes 8,5 miljonit tihumeetrit aastas. Mõnede arvamuste kohaselt on see küll suurem, ent ikkagi umbes 10 miljoni tihumeetri tasemel. „Keskkonnaorganisatsioonid on järjekindlalt juhtinud tähelepanu, et võimalik maksimaalne ehk 15 miljoni tihumeetri suurune aastane raie metsanduse arengukavas tähendab tugevat üleraiet. See viitab ressursi mittesäästlikule kasutamisele, kliimamuutuste vaatenurgast aga CO2 emissiooni suurenemisele. Looduskaitse seisukohalt osutab probleemidele, mille lahendused on planeerimata,“ ütles Vakra. Ta märkis, et Eesti kliimapoliitika vajab läbimõtlemist.

Komisjoni istungil märgiti, et põlevkivi kui taastumatut energiaallikat vastandatakse sageli põhjendamatult taastuvatele energiaallikatele. Fossiilkütused ja taastuvenergia allikad täiendavad Eesti energiatootmises üksteist.

Keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt pole ette näha puidu raiemahu hüppelist kasvu. Valitsuse kava järgi otsustatakse igakordne statistikakaubanduse tehing selles küsimuses eraldi. Alles tulevikus selgub kas üldse, millal ja kui palju suudab Eesti oma taastuvenergiat statistikakaubanduse raames müüa.

Vakra märkis, et komisjoni istungil kõneldu kinnitab vajadust põhjaliku analüüsi tegemise järele, et vältida läbimõtlemata otsuste langetamist ja soovimatuid tagajärgi, mis võivad kaasneda suurtes kogustes puidu tööstusliku põletamisega. Ta kinnitas, et keskkonnakomisjon jätkab teema käsitlemist.

Keskkonnakomisjonis toimunud arutelul puitkütuse kasutamise küsimuses osalesid Erametsaliidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Taastuvenergia Koja, SA Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Energia, Metsandusnõukogu, Tallinna Ülikooli, Tehnikaülikooli, keskkonnaministeeriumi, Riigimetsa Majandamise Keskuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi esindajad.

Fotod:

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 6316351, 51902837

gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagasiside