Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil olid tähelepanu keskmes rohehanked seoses süsiniku sidumise süsteemi rakendamisega eelkõige projekteerimise ja ehituse riigihangetes.

Keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi sõnul andis arutelu korraldamisse oma panuse Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, et tagada meie puidu võimalikult kõrge väärindamine ja läbimõeldud kasutamine ehitustegevuses.

„Hoonete ehitusel ja kasutamisel peame õppima arvestama süsinikujalajäljega ja kasutama maksimaalselt võimalust kvaliteetsesse puitarhitektuuri süsiniku talletada,“ selgitas Alender.

Ta rõhutas, et kliimaneutraalsuse suunal liikumisel peame läbi mõtlema kõik sammud, et tegutseda läbimõeldult ja vähendama inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale. “Elukeskkonna kujundamisel on suurim mõju muidugi targal planeerimisel, kompaktsel elukorraldusel, ent ka keskkonnahoidlike riigihangete ehk rohehangete kaudu saame ehitussektoris ettevõtjaid, tarbijaid kui ka avalikku sektorit suunata jätkusuutlikumaid valikuid tegema,“ ütles Alender.

„Rohepööre on reaalsus, kus me elame ja see peab läbima kõiki meie tegevusi,“ toonitas Alender. „Peame üle vaatama rohehangete praktika, koostama süsiniku sidumise ja jalajälje mõõtmise juhendid ja vajadusel ka nõuded riigihangete seaduses. Lisaks tuleb soosida sekundaarmaterjalide ehk mitmenda ringi materjalide senisest suuremat kasutuselevõttu, sest planeedi ressursid on piiratud,“ selgitas Alender. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selgituste kohaselt on Euroopa Liidus käivitunud mitmed olulised algatused, mille eesmärk on vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale. Eelmisel aastal käivitunud Euroopa kliimapakt ning renoveerimislaine strateegia puudutavad lähiaastatel ka meie riigi ehitusvaldkonna suundumusi ning panevad otsima aina tõhusamaid lahendusi, kuidas meie ökoloogilist jalajälge vähendada.

Põhjamaad on samuti välja töötamas meetodeid, kuidas arvestada hoonete süsiniku sidumise võimet ja hoone elukaare süsinikujalajälge ja kehtestamas vastavaid nõudeid nii projekteerimises kui ehituses. “Kaasajastades siseriiklikult projekteerimis- ja ehituspraktikaid hoolitseme ka valdkonna ettevõtete ekspordivõimekuse eest,” rõhutas Alender teema olulisust ka majanduslikus mõõtmes. Keskkonnahoidlik toode ja teenus ei ole pelgalt keskkonnasõbralik, vaid ka kestev, kvaliteetne, energia- ja ressursitõhus.

Komisjoni istungil võtsid arutelust osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning huvigruppide esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: 
[email protected]

Tagasiside