Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnakomisjon arutas oma tänasel istungil koos asjaomaste asutuste esindajatega metsataimede tootmist Eestis seoses erametsakasvatusega.

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul tulid seoses kliimamuutustega esile metsa tervisega seotud probleemid. „Tõdesime, et kliimamuutuste ajal on parim meede tark metsamajandus ehk hästi planeeritud raie ja metsa uuendamine,“ märkis Savisaar. Ta märkis, et seoses metsa uuendamisega peame pöörama enamat tähelepanu kvaliteetsele metsataimekasvatusele, et tagada Eestis vajalikus koguses metsataimi.

Arvud näitavad, et eelmisel aastal tootsid Eesti metsataimekasvatajad erametsadele kokku 7,6 miljonit kuuske, kaks miljonit mändi ja miljon kaske. Erametsa istutati ligi 15 miljonit puud. Nende näitajate hulgas ei ole kirjas Riigi Metsamajanduse Keskust, kes kasvatab istikud ise. Eelmisel aastal pani RMK kasvama kokku 21 miljonit kodumaist puud. Metsandusteadlased on selgitanud, et taimset materjali nii metsakasvatuse jaoks kui ka linnahaljastuse jaoks ei ole tark sisse vedada, millega võib kaasneda nii majanduslik kui ka keskkonnakaitseline oluline oht.

Keskkonnakomisjoni aseesimehe Yoko Alenderi sõnul ei ole meil teist väljapääsu kohanemisel kliimamuutustega ning meil tuleb erametsades eelistada tuntud päritoluga vastupidavaid haigusekindlaid istikuid, mida istutada. „Arukas ja läbimõeldud tegevuskava loob Eesti metsataimekasvatajatele ettevõtluskindluse. Peame vaatama tulevikku, et vältida kahju keskkonnale ja majandusele,“ ütles Alender. Ta selgitas, et võti on koostöös ja planeerimises erametsaomanike ja metsataimekasvatajate vahel. „Kui seame eesmärgiks suurendada metsa uuendamise määra kohalike taimedega, peame aitama ettevõtjatel teha investeeringuid, et piisavalt eestimaiseid istikuid ette kasvatada.“

Savisaar märkis, et seetõttu oleks metsaomanikel ja metsataimetootjatel vaja kokku leppida istikute tootmise mahtudes, mis tagaks kindlustunde tootjatele ning ka vajaliku metsauuenduse. Täna taastatakse istutades erametsades alla 40 protsendi raielankidest, kuid see osakaal peaks olema kindlasti üle 70 protsendi.

Komisjoni istungil tõdeti, et igal erametsa omanikul ei ole mõistlik hakata tegelema metsataimede kasvatusega. Mõttekas on lasta seda teha vastavatel kogemustega ettevõtetel. Nende ettevõtete rajamine ja võimekuse tõstmine aga eeldab pikemat planeerimisprotsessi ja investeeringud.

Metsakasvatusega tegelevad ettevõtjad on tõstatanud probleemi, mille kohaselt metsataimetootmine vajab just alguses investeerimiseks finantsinstrumenti, hiljem suudab piisav maht tagada taimla arengu ja käigus hoidmise. Pangad ei kipu aga taolises olukorras seda laadi ettevõtlust toetama ning ka riiklike meetmeid napib.

Keskkonnakomisjon pidas tähtsaks Eesti metsataimekasvatuse arendamist ja koostööd nii metsaomanike kui ka metsataimekasvatajate vahel, et tagada erametsa uuendus ja kvaliteet vajalikus mahus.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside