Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamisega seotud probleemid.

Kiirgusseaduse eelnõu (169 SE) üheks tähtsamaks muudatusettepanekuks on valitsuse otsus toetada Keskkonnaministeeriumi ettepanekut lõppladustuspaiga rajamiseks ning määras selle tegevuse korraldamise eest vastutajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on ettepanek igati põhjendatud, sest nende haldusalasse kuulub kompetentne radioaktiivsete jäätmete käitlemise ettevõte AS A.L.A.R.A.

„Valitsuse kinnitatud tegevuskava alusel hakatakse Eestis läbimõeldult korraldama radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduvate probleemide lahendamist alates nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni,“ selgitas Vakra. Nimetatud kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetsed lahendused radioaktiivsete jäätmete süsteemseks käitlemiseks ja nende koguse vähendamiseks Eestis.

Vakra tõi esile nii tegevuskava kui Euroopa Liidu tasandil tehtud eeluuringute järelduste tähtsuse. „Pikaajalise ohutuse tagamiseks ja rahvusvaheliste nõuete täitmiseks tuleb Eestis määrata selge vastutus radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise osas ning rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik,“ ütles Vakra.

Paldiskis on probleemiks tuumaobjektil asuvad reaktorisektsioonid, mille pikaajaline ohutu hoiustamine toimub kuni aastani 2040, misjärel tuleb eeluuringute kohaselt sektsioonid lammutada, jäätmed käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas.

Praegu Eestis olemasolevatest radioaktiivsetest jäätmetest enamik pärineb Nõukogude Liidu ajast, mis on tekkinud tööstuses, tervishoiu- ja teadusasutustes ning Paldiski endise tuumaobjekti tegevuse käigus. 1997. aastal tuumaobjekti territooriumile rajatud radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik ja jäätmete käitluskeskus on tehtud arvestusega, et mahutada kõik Eestis tekkivad jäätmed, sealhulgas ka Paldiski tuumaobjekti ohutuks tegemise käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed, samuti Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast eemaldatud jäätmed. Sinna hulka ei ole arvatud Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad jäätmed.

Vakra märkis, et keskkonnakomisjon tõdes oma äsja Paldiskis toimunud väljasõiduistungil vajadust otsustavate sammude astumise järele, et olukord lahendada. „Lõppladustuspaiga rajamisega tuleb alustada koheselt, sest tegemist on väga pikaajalise ja keerulise protsessiga, kus näiteks uuringute, keskkonnamõju hindamise ja tegevuslubade taotlemise peale võib kuluda rahvusvahelist praktikat arvestades kuni kümme aastat,“ ütles Vakra.

„Vastutussala üleandmine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile on seotud asjaoluga, et tagada sõltumatu ja läbipaistev järelevalve, mis on üks kiirgusohutuse põhimõtteid,“ rõhutas Vakra. Ta selgitas, et rahvusvaheliste nõuete tõttu ei tohi kiirgustegevusluba omada, mis tähendab kiirgus- ja tuumaobjekti hallata ning selleks luba anda ja loa tingimuste täitmise üle järelevalvet teha sama asutus. Eestis on loa andjaks Keskkonnaministeeriumi haldusalas asuv Keskkonnaamet ja järelevalve tegijaks Keskkonnainspektsioon.

Lisainfo: Rainer Vakra, 5800 2828

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]