Riigikogu keskkonnakomisjoni videoistungil kuulati kollektiivse pöördumise „Petitsioon referendumi korraldamiseks: kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud.“ algatajaid ja metsateadlaste ja Keskkonnaministeeriumi esindaja seisukohti petitsiooni teemal.

Pöördumises tegid algatajate esindajad erakonnast Eestimaa Rohelised Riigikogule ettepaneku korraldada Eestis rahvahääletus metsamajandamise ühe vormi – lageraiete – keelustamise teemal. 

Petitsiooni algatajad selgitasid pöördumise seletuskirjas, et Eesti praegune metsade majandamine on aastaid Eesti ühiskonda lõhestanud, lõhe eri osapoolte vahel on ajaga üha kasvanud. Leitakse, et metsandusvaldkond vajab rahvalt sisulist sisendit suunavaliku osas. Algatajad küsivad, kas liikuda edasi nagu praegu, valdavalt lageraietega toorme varumise suunas või keelustades seda vaid püsimetsandusega sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste suurendamise suunas? Algatajat selgitasid, et petitsioonis ei taheta võtta seisukohta lageraiete keelustamise poolt või vastu, vaid soovitakse rahvahääletuse kaudu erinevaid osapooli lepitada. 

Kuulamisel selgitasid metsateadlased lageraie rolli metsade hea seisukorra hoidmisel, metsa majandamisel segametsades ja olid valdavalt seisukohal, et lageraiete keelustamine ei ole parim viis metsade hea seisukorra tagamiseks ka pikas perspektiivis. 

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender märkis, et täna kuuldu põhjal ei saa eeldada, et lageraiete keelustamine oleks parim lahendus eesti metsa hea seisukorra tagamiseks pikas perspektiivis. “Keskkonnakomisjon kuulas algatajate ettepanekuid ja saab hinnata eelkõige lageraiete keelustamise, kui petitsiooni võimaliku seadusandliku muudatuse mõju eesti metsade seisukorrale. Kokkuleppeid kohalike elanike, looduskaitsjate ja metsaomanike vahel tuleb otsida nii planeerimistegevuse kui metsanduse arengukava kaudu. Tänasel istungil tundus olevat ühiseks arusaamaks, et koostöös metsateadlaste ja metsandussektoriga saab tõsta metsamajanduse kvaliteeti, riigi poolt aga soosida enam alternatiivseid majandusviise nagu püsimetsandus, turberaie ja valikraie. 

„Omalt poolt rõhutaks raietööde kvaliteeti ning selle tähtsustamist. Tööde teostamisel ei peaks pelgalt lähtuma ülestöötatud metsamaterjali tihumeetri hinnast vaid ka raietööde käigus kujundatava puistu väljanägemisest, seda ka lageraide puhul kus on samuti võimalik säilitada terveid ja elujõulisi puid. Selle tagamiseks ei piisa ilmselt ainult sertifikaatide olemasolust metsaomanikule vaid ka motivatsioonisüsteemi korrigeerimisest nii hangetel kui ka üksiku tööde teostajani, masina operaatorini,“ selgitas keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid algatajad, Tartu Ülikooli ja Maaülikooli metsateadlased ja Keskkonnaministeeriumi esindaja. 

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
[email protected]