Riigikogu keskkonnakomisjon arutas oma kolmel istungil kahte looduskaitsega seotud kollektiivset pöördumist ja esitas nendes toodud ettepanekute kohta oma seisukohad.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ütles, et arutellu kaasati nii pöördumiste algatajad kui ka asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajad.

„Komisjonis toimunud põhjalike arutluste tulemusena jõudsime seisukohale, et pöördumistes toodud seisukohad ja tõstatud probleemid on lahendatavad ning nõuavad koostööd kohaliku kogukonnaga,“ ütles Alender.

Kollektiivse pöördumise „Hoiame Alutaguse loodust – toetame rahvuspargi laiendamist!“ puhul soovitame kaaluda rahvuspargi laiendamist, kuna ettepanekuala on looduskaitseliselt väärtuslik ja ala riikliku kaitse alla võtmine on põhjendatud. Olemasolevates piirides ja kaitsekorraga püsielupaigad liikide kaitset ei taga.

Laiendamise eesmärk on varem loodud kaitseala eraldiseisvad maa-alad liita kokku üheks tervikuks, kuna tegu on ühtse maastikulise tervikuga.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja sõnul nõustus komisjon Keskkonnaameti ettepanekuga, et erametsade omanikud võiks rahvuspargiga ühineda soovi korral. „Rahvuspargi laiendamisel on oluline koostöö kohaliku kogukonnaga, vajadusel ümberõppe pakkumine. Riigimetsa kasutamist rahvuspargi laiendamine oluliselt ei mõjuta,“ ütles Metsoja. Ta lisas, et komisjoni liikmed nõustusid ka Erametsaliidu ettepanekuga, et uute piirangute kehtestamisel tuleb erametsaomanikele saamata jäänud tulu õiglaselt kompenseerida. „Arutada tuleks võimalust alternatiivina pakkuda samas piirkonnas asendusmaad,“ märkis ta.

Kollektiivse pöördumise „Laidevahe looduskaitseala laiendamise peatamine. Looduskaitseseaduse muudatus – kohalike traditsioonide ja kogukonna mõiste lisamine seadusesse“ arutelu käigus leidis komisjon, et Laidevahe looduskaitseala laiendamisel tekkinud probleemi olemus on suuresti vähene suhtlemine ametnike ja kohaliku kogukonna vahel.

Lahkhelisid põhjustavad probleemid saaks kohaliku omavalitsuse, RMK ja Keskkonnaameti koostöös kohalike elanikega efektiivselt lahendatud, oluline on otsida lahendusi koos kogukonnaga. Osapooled peaksid omavahel kohtuma ja sobivad lahendused koos leidma.

Mõiste „kohalik elanik / kogukond“ defineerimise kohta tõdeti, et kehtiv seadusandlus reguleerib seda tehniliste nüansside kaudu, näiteks millisesse kohalikku omavalitsusse on elanik sisse kirjutatud.

Keskkonnakomisjon saatis täna oma seisukohad pöördumiste algatajatele.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]