Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnakomisjoni videoistungil olid tähelepanu keskmes RMK hallatavate metsade majandamisega kaasnev kõrgendatud avalik huvi (KAH) ja kuidas vähendada raiesurvet RMK metsadele.

Valitsuse soovist tulenevalt arutati RMK raiesurve vähendamise ja metsa majanduslike, kultuuriliste ja looduskaitseliste eesmärkide tasakaalustamise võimalusi. 

Keskkonnakomisjoni liikmed uurisid säästliku metsamajandamise põhimõtete, riigimetsa seisundi ja metsmajandamise praktikate kohta kõrgendatud avaliku huviga aladel.

Komisjoni esinaine Yoko Alender tervitas RMK initsiatiivi tugevdada kompetentsi kohalike kogukondade kaasamisel: „Keskkonnademokraatia on üha kasvav valdkond, kus kõik osapooled saavad jõudumööda osaleda, sõnumeid edastada, huve ja tegevusi selgitada ja kokkuleppeid otsides olukorda parandada. On hea meel kuulda, et RMK teadvustab eesti inimeste suurt huvi ja muret metsade käekäigu üle ja teeb koostööd ka teadlaste ja spetsialistidega, et oma kompetentsi ja praktikat parandada,“ ütles Alender.

Avalikkusele on vaja paremini ja täpsemalt tutvustada piirkondi, kus soovitakse teha lageraiet. Samuti on vaja tutvustada oma tegevuse sisu ja eesmärke nendes piirkondades. Lisaks oli kõne all RMK raiesurve kujunemine riigi rahanduspoliitika, metsanduspoliitika ja turuolukorra koosmõjus ja RMK roll stabiilse puidutagavara tagajana. RMK selgituste kohaselt on nad töötanud välja konkreetsed printsiibid, millest lähtutakse raieplaanide koostamisel.

KAH-alade majandamisel on RMK kokku leppinud põhimõtted, et lageraied tehakse maastikku sobituvalt, et lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena, et lageraie järgselt uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil. KAH-aladel on RMK kehtestamas põhimõtet, et edaspidi enne huvitatud kogukonnaliikmetega suhtlemist raietega ei alustata ja metsateatisi  ei esitata. 

RMK hinnangul võib RMK raiesurve väheneda sel põhjusel, et kasvab kaitstud metsade osakaal. RMK andmetel kasvas riigimetsas tänavu jaanuaris rangelt kaitstava metsa, kus raiet ei tehta, pindala 300 000 hektarini. 2020. aasta jaanuari andmete kohaselt on RMK hallatavat metsamaad 1 029 902 hektarit, millest range kaitse all on 29,2% (300 220 ha), majanduspiirangutega 7,1% (73 419) ja majandatavat metsa 63,7% (656 263 ha). 

Komisjoni istungil osalesid RMK juhatuse liikmed Aigar KallasTavo Uuetalu ning Kristjan Tõnisson ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside