Riigikogu keskkonnakomisjoni arutelul käsitleti Saadjärve asustatud klaasangerjate hukkumist, angerjate ümberasustamise projekti ja valdkonnaga seotud probleeme.

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et vaja on tuua selgus seoses juhtumiga Saadjärvel, kus seal külmaga vette asustatud klaasangerjad hukkusid.  Samuti on vaja saada selgus angerjate ümberasustamise projekti põhjendatuse kohta, missugune on sellel alal tegelik olukord, tekkinud probleemi põhjused ja tagajärjed.

Taro hinnangul on komisjoni vaates prioriteetne keskkkonnamõju argument, kuigi poliitilise otsuse kujundamisel tuleb kaaluda laiemalt ka sotsiaal-majanduslikke argumente. „Keskkonnnakomisjon arutas ka võimalikke alternatiive angerja populatsiooni parandamiseks ning samal ajal alternatiivmeetmete rakendamist maaelu toetamiseks Võrtsjärve piirkonnas,sealhulgas alternatiivsete kalaliikide asustamist, mis ei ole ohustatud,“ sõnas Taro.

„Keskkonnakomisjon on ka varem arutanud angerja kaitse alla võtmist ning käsitlenud selle liigi problemaatikat,“ ütles Taro.

Keskkonnaamet peadirektor Rainer Vakra selgitas Saadjärve juhtumi asjaolusid. „Teadlaste hinnangul on talv kalade ümberasutamiseks sobiv aeg, kuid tänavu põhjustas ligi 10% Eestisse toodud maimude hukkumise kraanivee kasutamine nende transpordil,“ märkis Vakra. Ta lisas, et tegu oli mõtlematu sammuga, mille tõttu tekkis kahju seoses kalamaimude hukkumisega. Laias laastus talvine aeg klaasangerjate asustamist ei sega – kui kaladel ei teki suure temperatuurimuutuse tõttu temperatuurišokki.  Vakra lisas, et Keskkonnaameti uurimine jätkub, et täpsustada Saadjärve juhtumi üksikasju.

„Peame arutama maksumaksja raha kulutamise mõistlikkust angerjate ümberasustamiseks, millel pole märkimisväärset positiivset mõju selle liigi populatsioonile. Samuti peaksime piirama väljapüüki, et angerjate populatsioon ei väheneks,“ ütles Taro. Tema hinnangul võiks Eesti koos teiste riikidega uurida hoopis seda, kuidas parandada angerja populatsiooni, mis on viimaste aastakümnetega langenud kolmele protsendile.

Nii varasematel aastatel kui ka praegu sigivad angerjad kaugel Sargasso meres ja Golfi hoovus kannab paariaastased klaasangerjad Prantsusmaa randadesse, prantslased püüavad nad seal välja ja müüvad kõigile, kes seda soovivad. Kui varem toodi klaasangerjad lastiga AIR France lennukiga Moskvasse ja sealt erilennukiga Eestisse, siis nüüd saabuvad tillukesed angerjad Prantsusmaalt otse paakautoga.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid lisaks Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakrale veel kalandusega seotud asutuste ja organisatsioonide esindajad ning Regionaal – ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside