Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjon arutab tänasel videoistungil Riigikontrolli aruandeid biojäätmete ringlussevõtu ja prügilate järelevalve kohta, milles tuuakse esile jäätmekäitluse korraldamisega seotud probleemid.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender märkis, et audititest tulevad teravalt esile probleemid liigiti kogumisel kohalikes omavalitsustes ning järelevalve korraldamisel prügilates jäätmete ladestamise üle. „Biojäätmeid kogutakse liigiti vaid pisut üle pooltes omavalitsustes. Biojäätmete ringlusse võtmisel ei ole viimastel aastatel toimunud suuri muutusi, nii jätkates ei täida Eesti ELis võetud ringlussevõtu kohustusi aastaks 2025,“ viitas Alender Riigikontrolli aruandele.

Aruandes tuuakse välja, et biojäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt aitab saavutada olmejäätmete ringlussevõtu eesmärke ning samas aitab kaasa ka mitmete teiste valdkondade – näiteks ringmajanduse, majanduse kliimaneutraalsuse – eesmärkide saavutamisele.

“Komisjoni istungil soovime analüüsida Keskkonnaministeeriumi tegevust kohalike omavalitsuste motiveerimisel biojäätmete liigiti kogumisel ja ringlusse suunamisel, samuti seda, mil moel parandada järelevalvet, vähendada pettuste riski ja tagada prügilate võrdne kohtlemine,” selgitas Alender.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja rõhutas, et keskkonna seisukohalt on kõige parem jäätmed ringlusse võtta. Samas märkis ta, et selle võimaluse puudumisel tuleks need energia saamiseks põletada. „Kõige kehvem variant on jäätmete ladestamine,“ ütles Metsoja. Ta nõustus auditis toodud seisukohaga, et mõistlikuks lahenduseks on, kui ringlussevõtuks mittesobivad jäätmed jõuaksid kõik põletusse ning ladestamist ei toimuks. Samas ei ole süsteemselt lahendatud biojäätmete kogumise ja käitlemisega seotud probleemid. Sageli satuvad hoollikalt kogutud biojäätmed segaolmejäätmete hulka.

Eestis on viis tegutsevat olmejäätmete prügilat. 2019. aasta andmete põhjal ladestati nendes kokku 175 000 tonni jäätmeid. Jäätmete ladestamisele kehtib saastetasu, mille eesmärk on muuta jäätmete ladestamine kallimaks kui nende taaskasutamine või ringlussevõtt. Jäätmete taaskasutamisena näidatud tegevused peavad olema täpselt reguleeritud, et taaskasutuse nimetuse all ei toimuks jäätmetega skeemitamist, millega hoidutakse saastetasu maksmisest. Rahvusvahelised organisatsioonid  on korduvalt soovitanud rakendada Eestis jäätmepõletusmaksu, mis motiveeriks segaolmejäätmetest biojäätmed välja sortima. Sellist maksu Eestis praegu ei ole.

Riigikontrolli hinnangul ei hoia Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni kontrollitegevus ära prügilates jäätmete taaskasutuse kuritarvitusi ega vähenda pettuste riski. Auditis viidataksegi märkimisväärsele ohule, et prügilates käib jäätmetega skeemitamine ja taaskasutuse nime all toimub tegelikult jäätmete ladestamine, mille eest jäetakse maksmata saastetasu.

Riigikontrolli ülevaate „Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“ ja audi „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“ aruannete analüüsile on kutsutud Riigikontrolli, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside