Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra annab täna menetlusse veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärk on anda Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, kus vastanduvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid.

Veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine tuleneb Riigikogu otsusest toetada õiguskantsleri 2015. aasta 1. detsembri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Kehtiva veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda.

„Üle antava eelnõuga kavandatakse täiendada veeseadust sättega, mille kohaselt on võimalik seada eelnimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest,“ ütles Vakra.

Tema sõnul käsitles komisjon keskkonnaametile kaalutlusõiguse andmist üksikjuhtumite lahendamisel. „Kindlasti tuleb vältida selle otsusega bürokraatia suurenemist. Lõhed vajavad kaitsmist, aga kindlasti ei tohi Eesti riik looduskaitse tuhinas unustada inimeste huvisid,“ ütles Vakra. Ta pidas vajalikuks üleskerkinud probleemi tasakaalustatud lahendamist, et vältida pinnase loomist õiguslikuks vastasseisuks Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti vahel.

Keskkonnakomisjon otsustas eelnõu algatada oma k.a 18. aprilli istungil. Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri on valminud Keskkonnaministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Riigikogu Kantselei koostöös.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside