Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas algatada ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender selgitas, et komisjoni eesmärk on vabastada arendusperioodi jooksul vetika- ja karbikasvatus hoonestustasu maksmisest. “Kehtiv ehitusseadustik käsitleb hoonestustasu kui riigi maa või veeala kasutamise eest makstavat tasu, mille eesmärk on kompenseerida avaliku vara kasutamist eraotstarbel. Praktikas rakendub see põhimõte ühesuguselt kõigile avaliku veekogu koormavatele rajatistele, olgu tegemist sadama, energiaobjekti, ujuvkai või keskkonda taastava vesiviljelusega. Selline ühetaoline lähenemine maksustab kõik merealal toimuvad tegevused ühtemoodi, kuigi nende keskkonnamõju ja eesmärk on väga erinevad. 

Alender põhjendas muudatuse vajalikkust. „Regenereeriv vesiviljelus eemaldab liigseid toitaineid, parandab mereökosüsteemi seisundit ja taastab väärtuslikke mereelupaiku. Kehtiv hoonestustasu regulatsioon ei näe ette erisust looduskeskkonna taastamisega seotud tegevusele,“ nentis Alender.

„Muudatuse eesmärk on kõrvaldada olukord, kus riigi keskkonna- ja ELi eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus on arendusfaasis süsteemselt majanduslikult kahjumlik,“ ütles Alender. Ta märkis, et taastava vesiviljeluse majanduslik tulupotentsiaal on tingituna Läänemere eripäradest madal, kuid sellest saadav kasu loodusele, Läänemerele suur.

Regenereeriv vesiviljelus, eeskätt rannakarbi ja makrovetikate kasvatamine, on rahvusvaheliselt tunnustatud looduspõhine lahendus ja ökosüsteemiteenus – selle põhieesmärk ja mõju on seotud merekeskkonna parandamisega, mitte tavapärase kasumipõhise maakasutusega, mille siht on pelgalt eratulu tootmine.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal 
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

 

Tagasiside