Eelnõuga täiendatakse karistusseadustikku kahe uue mittekaristusliku meetmega – karistusjärgse kinnipidamisega ja karistusjärgse käitumiskontrolliga.

Karistusjärgse kinnipidamise eesmärgiks on ühiskonna kaitse ohtlike kalduvuskurjategijate eest eelkõige raskete isikuvastaste ja seksuaalkuritegude toimepanemise ärahoidmiseks samade isikute poolt.

 „Nimetatud ja juba mõnda aega oodatud nn tagatisvangistuse eelnõu tuleb kiirelt vastu võtta ja ka võimalikult kiiresti jõustada. Eriti puudutab see eelnõu kõrge kuritegeliku korduvusega kuriteoliike, nagu näiteks laste vastu suunatud seksuaalkuriteod, mille toimepanijaid võib edaspidi pidada ohtlikkuse korral kinni ka pärast karistuse ärakandmist,” ütles õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Vajadus ohtlikke kalduvuskurjategijaid karistusjärgselt kinni pidada on algataja kinnitusel tingitud asjaolust, et kurjategijale määratud karistus ei pruugi olla piisav mõjutamaks süüdimõistetut uusi kuritegusid mitte toime panema. Algataja hinnangul on tulemuseks see, et süüdimõistetu kannab karistuse ära, kuid sellest hoolimata on alust oodata temalt uute kuritegude toimepanemist. Eriti ilmne on see juhul, kui isik on samalaadseid tegusid pannud hoolimata karistamisest toime korduvalt.

Teise meetmena rakendatav kurjategija karistusjärgse käitumiskontroll  tähendab võimalust vajaduse korral allutada käitumiskontrollile süüdimõistetu, kes on mõistetud vangistuse kandnud ära täies ulatuses. Kehtiva õiguse järgi saab käitumiskontrollile allutada vaid isikut, kes on tingimisi karistuse kandmisest vabastatud või kes vabastatakse vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Samuti võib käitumiskontrollile allutada alaealise isiku.

Riigikogu pressitalitus