Riigikogu õiguskomisjon saatis täiskogusse esimesele lugemisele eelnõu, mis karmistab sanktsioone kuritegude eest, mis seotud autoriõiguse rikkumise, ametialaseisundi kuritarvitamise, maksupettusega jms. Eelnõu pealkirjaga autoriõiguse seaduse, patendiseaduse, kasuliku mudeli seaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse, mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, korruptsioonivastase seaduse, konkurentsiseaduse, karistusseadustiku, relvaseaduse, alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku rakendamise seaduse ja elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (931 SE) on täiskogu ees 27. septembril.

 

Kõige olulisemad muudatused eelnõus seisnevad autori kinnitusel kahe ametialase kuriteo üldkoosseisu, s.o ametiseisundi kuritarvitamise ja ametialase lohakuse  kehtetuks tunnistamises. Selle asemel on eelnõus sätestatud uued ametialaste kuritegude konkreetsed erikoosseisud või on laiendatud olemasolevate kuritegude määratlust, tõstes samas mitme süüteo puhul karistuse ülemmäära seniselt kolmelt aastalt viie aastani. Viieaastase vabadusekaotusega võib karistada ametiisikuid näiteks usalduse kuritarvitamise, omastamise, kelmuse, riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamise jm kuritegude eest. 

 

Maksusüütegude osas on kavas kriminaliseerida maksude tasumisest kõrvalehoidumine ja maksunduslik väljapetmine juhul, kui sellega on riigile tekitatud suurt kahju. Maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine võib kaasa tuua kuni kolmeaastase vabadusekaotuse, kahju korral alates viiest miljonist kroonist aga kuni viieaastase vabadusekaotuse. Otsene maksukelmus on samas karistatav  kuni seitsmeaastase vabadusekaotusega.

 

Mitme väärteo kriminaliseerimise toovad kaasa ka autoriõiguse seaduse muudatused. Eelnõuga kaotatakse väärteokoosseis selliste selgelt ärilisel eesmärgil toime pandud rikkumistelt nagu piraatkoopiaga või võltsitud kaubaga kauplemine. Piraatkoopiaga kauplemine toob kaasa kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Autori või teose esitaja isiklike õiguste rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,  karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.

 

Õiguskomisjon saatis täna esimesele lugemisele ka kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (947 SE), mille eesmärk on anda kriminaalmenetluses jälitustoiminguks loa väljastamise õigus lisaks Harju Maakohtule ka teistele maakohtutele. Muudatuse tulemusena ei oleks väljaspool Tallinna asuvatel prokuröridel enam vajalik loa taotlemiseks pealinna sõita. See võimaldaks prokuratuurile olulist aja ja raha kokkuhoidu. Kuna kohtute töökoormus on suur, nähakse eelnõus ette ka maa kohtu esimehe õigus määrata jälitustoiminguks loa andmiseks kuni kolm kohtunikku. Kokku võivad jälitustoiminguteks loa andmise õiguse eelnõu kohaselt saada kuni 16 kohtunikku senise 2 kohtuniku asemel.

 

Riigikogu pressitalitus