Austatud esimees härra Toomas Varek,

austatud Eesti parlamendi liikmed,

lugupeetud daamid ja härrad!

Mul on hea meel esineda täna teie ees Euroopa Parlamendi nimel.

Teie parlamendil on rohkem kui 85 aastat kestnud pikk ajalugu. Aga neist üle 50 aasta ei saanud te esindada oma rahvast.

Nüüd olete te Euroopa üks aktiivsemalt ja tulemuslikumalt töötavaid parlamente. Lubage mul õnnitleda teid muljetavaldavate saavutuste eest demokraatia rakendamisel.

Juba aastal 1983 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka nõukogude okupatsiooni ja toetas teie rahva soovi saada endale oma valitsus.

Sel ajal ei osanud me kujutleda, mida tulevik toob. Nüüd on teie maa Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Ja kolm nädalat tagasi ratifitseerisite te peaaegu ühehäälselt Euroopa Põhiseadusliku Lepingu.

See oli 9. mail. Milline tore viis Euroopa päeva tähistamiseks!

See oli teie selge märguanne teie kindlast toetusest Euroopa integratsioonile.

Austatud (parlamendi)liikmed!

Loodan, et andestate mulle, et ma oma kõne paberilt maha loen.

Ma tean, et Eesti on e-valitsuse pioneer. See ei tähenda, et teil on virtuaalne valitsus. See tähendab, et teie ministrid töötavad paberiteta keskkonnas.

Unistan päevast, kui ka Euroopa Parlament töötab paberiteta… Astume selles suunas samme, aga meil on ikka veel teilt palju õppida.

E-valitsus on kõigest üks väike näide teie uuendustele avatud vaimust. Teie kasvutempo on kiiremaid Euroopas. Elatustase Eestis tõuseb kiiresti.

Mul on hea meel märkida, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga on olnud väga edukas ning sellest on vastastikust kasu olnud nii uutele kui vanadele liikmesriikidele.

Oleme Euroopa Parlamendis jälginud teie arutelu eurole ülemineku teemal. Me tervitame teie otsust täita vajalikud majanduskriteeriumid.

Tegelikult arutab Euroopa Parlament homme ettekannet eurotsooni laiendamise kohta. See ettekanne mitte ainult ei paku tasakaalustatud vaadet vajadusele austada “Maastrichti kriteeriume”, vaid võtab ka arvesse taastuva majanduse erijuhtumi.

Hariduselt majandusteadlasena hindan ma teie kiirendatud majandusarengut nagu me kõik Euroopa Parlamendis.

Me mõistame, et teie jõupingutused majanduse taastamiseks võivad tekitada mõningast ajutist inflatsiooni. Homme arutatav ettekanne viitab selgelt niinimetatud Balassa-Samuelsoni efektile, mille kohaselt võib taastuva majandusega riigis esineda ülemäärast inflatsiooni.

Sellepärast oleme me kindlad, et aastaks 2008 olete te võimelised eurotsooniga ühinema.

Aga nagu te teate, pole Euroopa integratsioon alati olnud edulugu. Pärast Põhiseadusliku Lepingu tagasilükkamist Prantsusmaal ja Hollandis seisab meie Liidu ees keeruline ülesanne.

Kahe nädala pärast tuleb kokku Euroopa Ülemkogu ja annab olukorrale hinnangu.

Praeguseks on 15 liikmesriiki Lepingu ratifitseerinud. Aga me teame, et kaks referendumit ei olnud edukad ja et veel vähemalt kolm riiki ei kavatse Lepingut hääletusele panna.

Seega on meil probleem. Enamik vaatlejaid arvab, et oleme sügavas kriisis. See on tõsi, kui me ei tööta koos, et leida kiiresti väljapääs.

Kõigest kolme nädala eest oli mul eesõigus olla Euroopa tuleviku teemalise kohtumise üheks juhatajaks. Selle parlamendi liikmed osalesid seal koos rohkem kui 200 parlamendiliikmega 27 riigist.

Selle ühiskohtumise eesmärgiks oli anda parlamentidepoolne panus “järelmõtlemisaega”, mis algas aasta eest.

See oli järjekordne samm rahvusparlamentide kaasamiseks Euroopa asjadesse Euroopa Parlamendi kõrval.

Olen teadlik teatavatest reservatsioonidest rahvusparlamentides, aga Euroopa valijate esindajatena on meil siin eriline vastutus.

Me oleme, ükskõik kas see meeldib meile või mitte, tähtsamate huvirühmade hulgas.

Me peame andma ühise ja tuntava panuse sellesse meie Euroopa Liidu tuleviku üle järele mõtlemise aega.

Rahvusparlamendid ja Euroopa Parlament ei saa endale lubada rivaalitsemist. Euroopa Liidu poliitika on liiga keeruline. Kaalul olevad küsimused on lihtsalt liiga tähtsad.

Samuti peame me vahetama seisukohti meie ees seisvate tähtsamate poliitiliste ülesannete asjus.

Näiteks on meie jaoks Euroopa Parlamendis oluline arvestada teie arvamusega, kui me arutame EL suhteid Venemaaga.

See on oluline ka siis, kui me räägime võimalikust energeetikapoliitikast, piirikontrollist või rahvusvahelisest kuritegevusest.

Tahaksin täna kasutada võimalust juhtida tähelepanu sellele, et Eesti koos Leedu ja Lätiga otsustas ehitada ühise elektrijaama.

Isegi kui sellel teemal Eestis alles vaieldakse, on see väärt mainimist. Teiste liikmesriikide tahtmatusega võrreldes on need kolm riiki eeskujuks, kuidas rajada alused ühisele poliitikale energeetika valdkonnas.

Siin Eestis, nagu ka Leedus ja Lätis, on meie Venemaa-suunalisel välispoliitikal vägagi tõeline ja praktiline tähendus.

Selleks eriliseks suhteks on vaja mõlemapoolseid jõupingutusi. Omalt poolt peate teie tagama vähemuste õiguste austamise. Aga samuti on teil õigus selgetele ja tunnustatud piiridele.

Võib-olla eelistavad mõned teist reaalpoliitilist lähenemist, mis tähendab silmade sulgemist mõnede konkreetsete küsimuste ees, et vältida pingeid.

Minu arvates on kõik meie välispiirid maa suurusest hoolimata Liidu ühised piirid ja väärivad meie ühist tähelepanu.

Lugupeetud daamid ja härrad!

Tulgem tagasi Põhiseadusliku Lepingu juurde. Mis oli probleemiks selle lepinguga Prantsusmaal ja Hollandis?

Põhjalik analüüs näitab, et inimesed, kes hääletasid Lepingu vastu, olid enamasti mõningate meie poliitikasuundade vastu, isegi kui need olid juba eelnevate lepingutega heaks kiidetud. Enamik neist häältest kritiseerisid tõhusa poliitika puudumist.

Vähem kriitikat oli Lepinguga kehtestatud uute institutsiooniliste meetmete vastu.

Isegi kui me peame ootama, enne kui need institutsioonilised meetmed kehtestada saab, vajame me neid paremate tulemuste saavutamiseks.

Meie parlamentaarset kohtumist Euroopa tuleviku teemal pidasid paljud osalised ja kõrvaltvaatajad edukaks.

Mina isiklikult arvan ka, et see läks korda.

See oli esimene selline foorum, mis tõi parlamendiliikmed kokku avameelselt arutama praegust olukorda ja edasiliikumise viise. Me teeme teise kohtumise detsembris.

Minu arvates peaks Euroopa Liit kiiresti lõpetama selle järelemõtlemisaja ning alustama ettepanekute esitamist ja tegutsemist.

Kohtumisel nõudsid paljud kõnelejad – kaasa arvatud uute liikmesriikide esindajad –, et pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ELga tehtaks laienemisprotsessis paus.

Nad peavad seda ooteperioodi vajalikuks, et tagada, et Liidu laienemine ei ohustaks tema töövõimet.

Viimane Euroopa arvamusküsitlus – mai alguse Eurobaromeeter – näitab, et 63% Euroopa kodanikest usuvad, et edasine laienemine võib ohustada tööhõivet.

Et tagada ELi institutsionaalne elujõulisus, tuleb praegune institutsiooniline kriis igal juhul lahendada enne, kui saab aset leida edasine laienemine.

Kuid oluline on rõhutada, et laienemine oli edukas. See on tõesti toonud ELi uut elu ja jõudu.

Ja me peame selle sõnumi oma kodanikele edastama!

Aga praegu, kui meil pole uue Lepinguga kehtestatud uusi institutsioonilisi meetmeid, vajame me vähemalt rohkem poliitilist tahet ja tegutsemist.

Mis on täna prioriteetideks?

Paljudes valdkondades on lõhed Euroopa tasemel saavutatavate eesmärkide ja kättesaadavate vahendite vahel.

Sellepärast ongi tulemused mõnikord nii kesised ja kodanike rahulolematus nii kõrge.

Minu arvates on põhiprioriteediks parem majanduslik juhtimine. See ei tähenda kooskõlastamist. Aga me peame vähemalt täiendama rahapoliitikat kavakindlama majanduspoliitikaga.

Edasiminek on toimunud, aga liigagi aeglaselt.

Immigratsioonipoliitika on teine prioriteet meie kodanike usalduse tagasivõitmisel, eriti sellega kõige rohkem kokku puutuvates riikides.

Need olid Hollandi ja Prantsuse referendumite õppetunnid.

Ma tean, et Eesti inimesed on globaliseerumise suhtes üsna positiivselt meelestatud. Aga arvamusküsitlus, mida ma enne mainisin, näitas, et Euroopa keskmine suundumus on üha negatiivsem.

Täna peab 47% meie kodanikest globaliseerumist ohuks. 37% neist suhtub sellesse kui positiivsesse võimalusse, aga kolm aastat tagasi oli neid 56%.

Me ei saa jääda passiivseks ja lihtsalt oodata paremaid aegu.

Me vajame rohkem konkurentsivõimet, paremat koostööd, rohkem arusaamist ja arvestamist üksteisega.

Selles suhtes on poliitiline liit globaliseerumisele vastu astumise oluline osa.

Teised valdkonnad, kus EL peaks asuma ühtsematele seisukohtadele, on vabadus, julgeolek ja õigus. Neid valdkondades on veel palju teha; eriti selles osas, mis puudutab terrorismi.

Kriminaalõiguse osas on äärmiselt oluline võidelda piire ületava kuritegevusega.

Selleks on vajalik kõikide liikmesriikide vaheline vastastikune kindlustunne ja usaldus. Ainult siis on võimalik tõhusalt rakendada vastastikuse mõistmise põhimõtet.

Paljud peavad Põhiseaduslikku Lepet suureks edasiminekuks vabaduse, julgeoleku ja õiguse valdkonnas.

Meie parlamentidevahelise kohtumise ajal pidasime ka meie vajalikuks, et Euroopa Parlamendi ja rahvusparlamentide vahel oleks alaline side Liidu tulevase rahastamise küsimustes.

Nagu te teate, pole järgneva seitsme aasta finantsperspektiivide lepe sugugi nii suurejooneline, kui oodati.

Nii raske oli jõuda rahuldavale kokkuleppele, et liikmesriigid on juba otsustanud debatti kahe või kolme aasta pärast uuesti alustada.

Euroopa Parlament võtab sellest osa. Kuna üheks oluliseks küsimuseks on eelarve rahastamise ressursid, on selge, et vajalik on arvamuste vahetamine meie parlamentide vahel.

Lugupeetud daamid ja härrad!

Parlamentide ühisistung Euroopa tuleviku teemal jättis mulle mulje, et uus hoogustumine on võimalik.

 Euroopa poliitikas on läinud väga moodi viitamine subsidiaarsuse põhimõttele.

 Ma jagan täielikult arvamust, et see võib tuua ELi oma kodanikele lähemale.

 See võib olla positiivseks meetmeks, et leida toetust poliitilisele tegevusele nii Euroopa, rahvuslikul kui piirkondlikul tasandil.

Me ehitame Euroopas “rahvusülest demokraatiat”, see on uus ja riskantne katse. Miks? Sest see on demokraatia ilma demos‘eta.

Sellel taustal esitavad inimesed sageli küsimuse: kas Euroopa Parlamendil on võimu liiga palju või liiga vähe?

Selles pole küsimus. Euroopa Parlament ja rahvusparlamendid peavad tegema koostööd, igaüks täites oma osa, et viia demokraatiat edasi.

Kas Euroopa Parlament on liiga tugev? Lubage mul meelde tuletada, et meil pole algatamise õigust ja et Euroopa tasandil on kaks seadusandjat: Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.

Nõukogu kaldutakse unustama. Sellest seisukohast on rahvusparlamentide roll olulise tähtsusega, et teostada kontrolli oma valitsuste üle.

Subsidiaarsus on kahesuunaline põhimõte: mõningad asjad aetakse Euroopa tasandil paremini korda kui riiklikul või kohalikul tasandil. Milleks me muidu koos oleme?

Lubage mul veel meelde tuletada Euroopa Parlamendi otsustavat rolli seoses Teenustedirektiivi või nõndanimetatud Bolkesteini direktiiviga. Meil õnnestus oma fraktsioonide vaheliste läbirääkimiste teel kompromiss saavutada, samal ajal kui liikmesriikide vahelised arvamused näisid olevat suluseisus.

Igal meie parlamendil on oma olemasolu õigustus. Ja koos on meil veel üks: luua rahvusülene demokraatia. Selline, mis võib anda Euroopa Liidule tõelise legitiimsuse ja poliitilise panuse.

Austades oma vastutust ja kohustusi, peaksime me jätkama partnerluse arendamist, mille eesmärgiks on muuta Euroopa Liit ja tema poliitika demokraatlikumaks, tõhusamaks, läbipaistvamaks ja meie kodanike ees rohkem vastutavaks.

Euroopa Parlamendi presidendina teen ma selleks kõik, mis minu võimuses.

Tänan tähelepanu eest.

Josep Borrell