Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus vastas infotunnis Riigikogu liikme Ester Tuiksoo küsimusele, mis puudutas võimalikku veeseaduse muutmist, et lõdvendada põldude väetamise ajalisi ja ilmastikust tingitud piiranguid. Nii sellele kui hiljem esitatud kaevandamist puudutavale küsimusele vastates viitas keskkonnaminister vajadusest kaitsta põhjavett.

„Kehtivast veeseadusest tulenevalt ei tohi põllumehed orgaanilisi ja mineraalväetisi laotada 1. detsembrist 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üle ujutatud,“ rääkis Tuiksoo ja viitas vajadusele veeseadus selles osas korrigeerida.

„Tõepoolest, nagu te mainisite, tänane seadus on ses osas kaunis jäik. Kui sel aastal tundus kohati, et kevad saabub päris vara ja tuleb pisut teisiti kui mõnel varasemal aastal, siis on keskkonnaministeeriumi poole ka praegu pöördunud hulk põllumeeste esindajaid palvega, et ehk me saaksime selle piirangu sel aastal juba üle vaadata ja lubada siis varasemat väetise kasutamist. Aga praegune olukord on selline, kus see seadus ei võimalda siin mingisugust paindlikku lähenemist, ja seadusest me lähtuma peame,“ rääkis minister.

Pentus-Rosimannuse sõnul on eesmärgiks kaitsta põhjavett ning uuringud näitavad, et kõige rohkem jõuab väetisest pärit ühendeid vette just nimelt oktoobrist kuni märtsini, ja sellepärast see piirang sellisena seadusse saanud on.

Minister tõdes, et tuleb analüüsida, kas oleks mõistlik pisut paindlikuma mehhanismi loomine seaduses. See annaks näiteks teatud soodsate ilmaolude ja varajase kevade olukorras võimaluse kuupäeva ettepoole nihutada. „See on üks võimalik lahendus, aga seda tuleb igal juhul läbi kaaluda ka põhjavee kaitse seisukohast. Siin me mingit riski võtta ei saa, et me põhjavee kuidagi ohtu seaksime,“ ütles keskkonnaminister.

Riigikogu liige Marko Pomerants esitas küsimuse, mis puudutas põhjavett ja kaevandamist. Keskkonnaminister vastas, et põhjavee kaitsmise eesmärgil maavarade uuringute mitte lubamine on olnud mitte ainult praeguse, vaid ka kõigi eelnevate keskkonnaministrite ajal sarnaseks põhimõtteks.

„Mingil põhjusel on Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal, Virumaal kokku, uuesti kuidagi kuhjumas need pinged või keegi neid pingeid kogu aeg käib ja õhutab, et kohe-kohe algab Virumaal fosforiidi kaevandamine,“ rääkis Pentus-Rosimannus.

„Valitsus ei saa käituda kuidagi teistmoodi, kui me peame need pinged veel kord maha võtma ja üle kordama seda, mis on teada juba ka praegu, et põhjavett kahjustavaid ei uuringuid ega kindlasti ka mitte kaevandustegevust Eestis lubada ei tohi. Nii et see otsus, millal üks uuring põhjavett kahjustada võib, ei ole mitte poliitiline otsus, seda otsust saavad ja peavad tegema eksperdid ja ka nemad lähtuvad sellest, et ettevaatuspõhimõte keskkonna valdkonnas on läbiv põhimõte ja peab sellest lähtuma,“ ütles minister.

Ka peaminister vastas mäetööstust puudutavale küsimusele, mille esitas riigikogu liige Lembit Kaljuvee.

Peaminister Andrus Ansip ütles, et mitte ainult mäetööstuses, vaid ka üleüldiselt loodusressursside kasutamisega peab ühiskond olema hästi ettevaatlik ja otsuseid tuleb langetada kaalutletult. „Vastuolud jäävad igaveseks. Need, kes tahavad ressursse kasutada, tahavad neid ressursse kasutada võimalikult ulatuslikult ja nad soovivad ressursside eest võimalikult vähe maksta.“

Ansip avaldas lootust, et tulevikus nii keskkonnaministeerium kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodusressursside kaevamisega põhjalikult ja süvenenult tegelevad.

Infotunni lõpus tänas ametist lahkuv peaminister Andrus Ansip Riigikogu, oma valitsusi ja valitsuste liikmeid ning Eesti rahvast. „Need üheksa aastat on olnud minu jaoks väga töised, vastutusrikkad aastad, aga samas see on minu jaoks olnud ka erakordselt suur au töötada üheksa aasta jooksul Eesti Vabariigi peaministrina ja ma olen ülimalt tänulik Eesti rahvale viimase üheksa aasta jooksul üheskoos tehtu eest! Aitäh!“ ütles Andrus Ansip.

Infotunni lõppedes saadikud aplodeerisid.

Riigikogu infotunnis esitasid küsimusi riigikogu liikmed Kadri Simson, Kalev Kotkas, Jaan Õunapuu, Heljo Pikhof, Kaia Iva, Lembit Kaljuvee, Tarmo Tamm, Marika Tuus-Laul, Ester Tuiksoo, Viktor Vassiljev, Valeri Korb ja Olga Sõtnik.

Istungi stenogramm: https://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1395831421