Peaminister ütles energiajulgeolekust kõneldes, et, seoses gaasiga tuleb kindlasti silmas pidada seda, et Euroopa Liidus on vaid neli sellist liikmesriiki, kellele on tehtud praegu vastava energiadirektiiviga erand, kellelt ei ole nõutud torude ja importiva organisatsiooni ja müüva organisatsiooni lahutamist. Ansip rõhutas, et see erand ei ole ette nähtud mitte tähtajatult, vaid see kehtib kuni selleni, kui nendest neljast riigist üks või nad kõik saavad valmis ehitatud ühendused väljapoole jäävate riikidega, kui nendel ei ole enam monopoolset gaasivarustust. „Eestimaa on minu meelest praegu selles suunas liikumas. Me ei soovi sõltuda ainult ühest tarnijast, me soovime oma varustuskindlustust parandada. Eesti huvides on see võrkude omandiline eraldamine ära teha, see loob võimaluse vedeldatud maagaasi tulekuks Eesti turule, aga see on kolmandiku jagu odavam kui torust tulev gaas,” selgitas Ansip.

 

Peaminister vastas veel Lauri Luige esitatud küsimusele avaliku sektori palkade ja Mark Soosaare esitatud küsimusele ajalehtede levitamise kohta.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts vastas Aivar Riisalu esitatud küsimusele Eesti Energia investeeringute kohta.

 

Parts selgitas, et täna on olemas ettevõtte äristrateegia järgneva kümne aasta perspektiiviga, kus suuremahulisemad investeerimised on suunatud uutesse tootmisvõimsustesse. „See on selleks, et tagada meie julgeolek, tagada meie varustuskindlus, ja mis peamine, tagada mõistlik elektri hind ka pikaajalises perspektiivis. Kui me ei investeeri uutesse tootmisvõimsustesse, võib meid pikemas ajaperspektiivis tagada hinnašokk, nii nagu me näeme Leedu näitel,” märkis minister.

 

Parts tõi teise investeerimissuunana välja arendada võimalust kasutada põlevkivi transpordikütuste tootmiseks. See on järkjärguline, kuni aastani 2016. Ministri sõnul loob see võimaluse ka põlevkivitehnoloogia ekspordiks. Kolmas investeerimissuund on võrgud, mis on Eesti Energia käes, need on jaotusvõrgud, mitte põhivõrk. „Siin räägime põhiliselt sellest, et jaotusvõrgud suudaksid ennast taastada. Kahtlemata peame muutma ka seda, et jaotusvõrgud muutuksid niivõrd arendatuks, et tarbijad saaksid reaalselt säästa elektritarbimist,” selgitas Parts.

 

Majandus- ja kommunikatsiooniminister vastas veel reale energeetikat puudutavatele Jaak Aabi, Lembit Kaljuvee, Raivo Järvi ja Tõnu Juuli esitatud küsimustele.

 

Kaitseminister Jaak Aaviksoo vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele riigikontrolliga koostöö ning Nikolai Põdramägi ja Jaan Kundla esitatud küsimustele Võidusamba kohta.

 

Infotunni stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus