Riigikogu infotunnis vastas peaminister Taavi Rõivas Sven Sesteri esitatud küsimusele Euroopa Komisjoni soovituste ja Tõnis Paltsi esitatud küsimusele riigieelarve kohta. 

Sester tõi esile, et mõned päevad tagasi tulid Euroopa Komisjonilt kirjalikus vormis soovitused eri valdkondades Eesti riigile, mis olid seotud nii rahanduse, tööhõive, hariduse, energiamajanduse kui ka kohalike omavalitsuste tegevuse efektiivsemaks muutmisega. Sesteri sõnul tunneb Euroopa Komisjon muret, et me oleme lõdvendamas oma eesmärke. Ta soovis saada peaministrilt kommentaari soovituste kohta. 

Rõivas märkis, et Euroopa Komisjoni riigipõhiseid soovitusi tasub igal riigil väga tõsiselt võtta. Ta selgitas, et nendest soovitustest on ka Eesti varasemalt abi saanud ja küllap saab ka nüüd. „Need on riikide enda huvides tehtud soovitused ja sellisena tuleb ka neid võtta. Nendest soovitustest, mis sel korral tehti, näen mina väga tugevat komisjoni tuge nii valitsuse aetavale konservatiivsele eelarvepoliitikale kui ka valitsuse plaanitavatele suurtele reformidele,“ ütles Rõivas. 

Peaministri sõnul on soovitus eelarve positsiooni kohta peamiselt komisjoni hinnang käesoleva aasta eelarvele. „Komisjoni kevadprognoos, nii nagu ka Eesti oma sisesed uued majandusprognoosid, näevad ette, et selle aasta majanduskasv ei ole sama suur, nagu arvati veel aasta tagasi. Seetõttu käesoleva aasta eelarve positsioon, mis on tehtud teadupärast eelmise aasta lõpus võib tegelikkuses osutuda halvemaks, kui me pidasime silmas eelarve tegemisel,“ selgitas Rõivas. Tema hinnangul on tegelikult veel vara öelda, kas tulemus selliseks kujuneb. Rõivas lisas, et maksulaekumised näitavad õnneks hoopis positiivsemaid märke. 

Rõivas luges selguse huvides ette komisjonilt laekunud soovitused: „Komisjon soovitab Eestil tugevdada 2014. aasta eelarvemeetmeid, võttes arvesse vastavalt komisjoni 2014. aasta kevadprognoosile tekkivat lõhet 0,3% SKP-st, mis osutab riskile kalduda oluliselt kõrvale stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest, tugevdada oluliselt eelarvestrateegiat, et tagada keskpika perioodi eelarve eesmärgi saavutamine 2015. aastal ja selle järgimine edaspidi, täiendada eelarve tasakaalu reegleid siduvamate mitmeaastaste kulueesmärkidega keskpika perioodi eelarveraamistiku raames ja jätkata avaliku sektori kulutuste tõhustamist.“ 

Vastates küsimusele, kas me peaksime 2014. aasta eelarves suuri muudatusi tegema, ütles Rõivas, et vaadates koosmõjus majanduskasvu numbreid ja reaalseid maksulaekumisi, siis me liigume praegu ennaktempos. „Maksulaekumised on olnud 55 miljonit ehk 0,3% SKT-st kiiremad – mitte aeglasemad, nagu komisjon viitab. Seetõttu ei ole põhjust veel rääkida, et me peaksime 2014. aastal mingeid eelarvemuudatusi tegema,“ ütles peaminister. 

Rõivase sõnul on valitsus juba võtnud vastu otsused, mis järgmise aasta eelarve ka struktuursesse ülejääki viivad. Tuleva aasta eelarve koostamisel võetakse arvesse kõige värskem majandusprognoos. Eelarve koostatakse suvel ja Riigikogule esitatakse see septembris. 

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski vastas Kadri Simsoni esitatud küsimusele Viira kooli õpiraskustega laste kooli, Yana Toomi esitatud küsimusele keeleinspektsiooni ja Jaak Aaviksoo esitatud küsimusele elukestva õppe strateegia kohta. 

Infotunni stenogramm:  

Riigikogu pressiteenistus