Riigikogu infotunnis vastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Ester Tuiksoo esitatud küsimusele Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika ja Marika Tuus-Lauli esitatud küsimusele toidu kvaliteedi kohta. 

Seederi sõnul on ta pidanud konsultatsioone ühtse põllumajanduspoliitika kujundamise üle terve rea riikide esindajatega ka kahepoolselt. Seeder arvas, et põllumajandusministrite nõukogus on olemas valmisolek otsetoetusi jõulisemalt ümber jagada ja rohkem võrdsustada, kui seda on välja pakkunud Euroopa Komisjon oma esialgse eelnõuga. 

Seederi selgituste kohaselt ei tohiks üheski liikmesriigis olla tulevikus toetused võrreldes Euroopa Liidu keskmisega madalamad kui 90%. Ministri sõnul pole seda eesmärki tema teada vaidlustanud ükski liikmesriik. Erimeelsused on ainult millal ja kuidas selle eesmärgini jõuda, lisas ta. „Komisjoni väljapakutud ettepanek, et järgmise eelarveperioodi jooksul  aastatel 2014–20 liikuda kolmandiku võrra sellele eesmärgile lähemale, on ilmselgelt liiga aeglane liikumine, mis ei rahulda meid,“ rõhutas Seeder. Tema sõnul on Eestiga ühel seisukohal kõik need liikmesriigid, kelle toetused on keskmisest madalamad ja kellele see tempo ei ole samuti vastuvõetav. 

Seeder märkis, et täna on Eesti põllumeeste otsetoetused 45% Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Komisjoni ettepanekul peaks need jõudma järgmise perioodi lõpuks 58%-le. Orientiir või tulemus, mis võiks olla reaalne, on 75% Euroopa Liidu keskmisest tasemest Eestile, Lätile, Leedule. Seeder selgitas, et kui komisjon on välja pakkunud meie toetuste tõusmise 117 eurolt hektari kohta 156 eurole hektari kohta järgmisel perioodil, siis 75% tähendaks umbes 200 eurot hektari kohta, mis on tegelikult väga suur raha Eesti riigile. Ministri hinnangu kohaselt on selle vaidluse erinevus või võit Eesti riigile suurusjärgus umbes 300 miljonit eurot. Seeder rõhutas, et see on ootus või prognoos, mitte meile juba lubatud. „Selle saavutamise nimel tuleb palju vaeva näha. Ta lisas, et lõplikke otsuseid ei tehta mitte ainult põllumajandusministrite nõukogus, vaid neid küsimusi arutab ka ECOFIN ja Euroopa Liidu Ülemkogu, kus langetatakse tegelikult lõplikud otsused. 

Peaminister Andrus Ansip vastas Heljo Pikhofi esitatud küsimusele koolieelsete lasteasutuste olukorra ja Lembit Kaljuvee esitatud küsimusele sisekaitseakadeemia kolimise kohta. 

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Rannar Vassiljevi esitatud küsimusele käeoleva aasta kevadise majandusprognoosi ja Marianne Mikko esitatud küsimusele palgalõhe kohta. 

Infotunni stenogramm on internetis siin

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside