Simson soovis teada, milliseid maksupoliitilisi vahendeid saaks riik kasutada hinnatõusude ohjamiseks ja kas on eesmärk, mis protsendiga võiks hinnatõus Eestis piirduda?

 

Ansip selgitas, et hinnatõusu ohjamine ühes liikmesriigis, kui liikmesriik kasutab kas valuutakomitee süsteemi ühes fikseeritud vahetuskursiga või eurot, ei ole võimalik. Ta tunnistas, et me ei saa endale seada väga konkreetseid numbrilisi eesmärke. „Eestis alusinflatsioon ei ole kõrge, kuid tulenevalt toiduainete ja kütuse hindade tõusust on inflatsioon praegu Eestis kindlasti ülemäära kõrge,“ nentis Ansip.

 

Peaminister selgitas, et teatavasti oli Eestis deflatsiooniline periood, mis vältas 13 kuud. Praegu on see periood võrdlusperioodina ära langemas. Et nüüd on võrreldavad aastatagused inflatsiooni hinnatasemed kõrgemad, siis peaks seetõttu käesoleva aasta lõpupoole ka inflatsioon Eestis oluliselt alanema juba puhtaritmeetilistel põhjustel, märkis Ansip. Ta tunnistas, et me ei ole võimelised kontrollima ei kütuse ega toiduainete hindu maailmaturul. Peaministri arvates saame soodustada konkurentsi ja eelarveliste meetmete rakendamist.

 

Ansip märkis, et kui teistel on arvestatav eelarve defitsiit, mis soodustab inflatsiooni, siis Eesti lõpetas ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina möödunud aasta ülejäägiga 0,1% SKT-st. „Meie käes olevaid tõelisi hoobasid on kasutatud praegustes oludes maksimaalses ulatuses,“ ütles Ansip.

 

Peaminister vastas veel Rainer Vakra esitatud küsimusele Eesti Energia kavandatud elektrihinna tõusu kohta.

 

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas Urve Palo esitatud küsimusele lasteaedade ja Marika Tuusi esitatud küsimusele tervishoiu kohta.

 

Välisminister Urmas Paet vastas Raivo Järvi esitatud küsimusele inimröövide kohta.

 

Infotunni stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus