Ansipi sõnul on alalise Euroopa stabiilsusmehhanismi varasem rakendamine kasulikum kui hilisem rakendamine. Ta selgitas, et kui EFSF-i puhul räägime Eesti riigi võimalikust garantiist summas 2 miljardit eurot, siis ESM-i puhul räägime maksimaalsummast 1,3 miljardit eurot. Ansipi meelest on see Eesti jaoks päris oluline vahe. Tema hinnangul on parem, mida kiiremini nendest ajutistest ja suhteliselt paindumatutest mehhanismidest üle saada mitte ainult Eestile vaid kogu Euroopale. Ansip pidi möönma, et ta ei ole optimistlik selles, et Euroopa Liidus õnnestub ESM ehk alaline stabiilsusmehhanism käivitada aasta varem nagu mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on seda soovinud.

 

Ansip käsitles ka Eesti riigi rahapoliitikaga seotud küsimusi. Tema sõnul ei ole meil alates iseseisvuse taastamisest olnud iseseisvat rahapoliitikat. Ansip märkis, et Eesti kroon oli jäigalt seotud Saksa margaga ja Eesti võttis Bundesbanki rahapoliitika automaatselt Eesti rahapoliitikaks. Hiljem oli Eesti krooni kurss seotud euro kursiga ja ka siis ei ajanud me aktiivset rahapoliitikat.

 

Peaminister selgitas, et nüüd esmakordselt pärast iseseisvuse taastamist Eestis ajame me rahapoliitikat üheskoos eurotsooni partneritega. „See on uus väljakutse Eesti seadusandlikule ruumile, kuna varem ei ole pidanud me tegema üleöö mingeid toetusoste vääringu stabiilsuse garanteerimiseks, me ei ole pidanud ostma võlakirju, kuna vajadus on puudunud, meil ei ole aga ka seadusandlus üheselt valmis reguleerima kõiki neid situatsioone, mis ühes riigis, kellel on iseseisev rahapoliitika, on vaja olnud,“ märkis Ansip.

 

Siseminister Ken-Marti Vaher vastas Andres Anvelti esitatud küsimusele sisekaitselise hariduskorralduse lähituleviku arengute ja Inara Luigase esitatud küsimusele Värska päästekomando sulgemise kohta.

 

Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Tarmo Tamme esitatud küsimusele kohalike omavalitsuste võimekuse kohta.

 

Infotunni stenogramm on internetis siin:

 

Riigikogu pressitalitus