Tiit Maran kommenteeris oma küsimuses energeetika- ja keskkonnaministrile, et tema hinnangul on Kliimaministeeriumis kliimatemaatika marginaalseks muutunud. Ta tõi näiteks kavandatava metsaseaduse, mis muudab Marani sõnul enam kui kaks kolmandikku Eesti metsadest majandusmetsadeks ning võimaldab seeläbi jätkata senist üleraiet. Marani sõnul on tagajärjed juba mõõdetavad: „Ajavahemikus 2017–2024 on metsa statistilise inventuuri järgi Eestis metsasid raiutud rohkem, kui juurde kasvab, ja seda 37 miljoni tihumeetri ulatuses.” Maran nimetas olukorda seadustatud röövraieks. Samuti leidis Tiit Maran, et metsapoliitika ettevalmistamine toimub valitsuses liiga suletult.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andes Sutt lükkas oma vastuses tagasi väite, et keskkonnateemad on Kliimaministeeriumis tagaplaanil. Suti sõnul näitab just metsanduse tervikpakett vastupidist: „Samamoodi ei tule me ju ainult metsaseaduse muudatustega, me tuleme ka looduskaitseseadusega ja metsanduse arengukavaga.” Minister rõhutas ka looduskaitselisi eesmärke, märkides, et looduskaitseseaduses on ettepanek sätestada põhimõte, et 30% Eesti maismaast võiks olla kaitse all, niisamuti 30% Eesti merealast.
Üleraie osas nõustus Sutt kriitilise hinnanguga möödunud perioodile, kuid rõhutas vajadust vaadata pikemat ajaperspektiivi. „Ma olen igati nõus, et sel perioodil on raiemahud ületanud pikaajalist jätkusuutlikku taset,” ütles minister. Ta leidis, et tulevikus peavad raiemahud seetõttu vähenema. Samas rõhutas Sutt, et metsakasutus ei saa olla igal aastal täpselt ühesugune: „Ma loodan, et me oleme siin samal meelel, et tuleb ikkagi jõuda ühtlase ja kestliku metsakasutuse tasemeni.”
Kriitikale seaduseelnõu salajasuse kohta vastas Sutt, et eelnõud on valitsuse tasandil valmis aruteluks ning liiguvad seejärel Riigikokku. „Nii nagu ma enne ütlesin, ühtegi seadust salaja vastu võtta ei saa,” kinnitas ta.
Ministri sõnul fikseerib seadus praegu kehtiva olukorra, mitte ei suurenda raiet. Samal ajal raiemaht võib erinevatel aastatel kõikuda. „Kindlasti mõjutab ju raiemahtu ilmastik, kindlasti mõjutab raiemahtu see, milline on puidu hind turul. Omakorda see, kui palju on kaitstud metsa ja majandatavat metsa. Ja kaitstava metsa osatähtsus on ju ajas kasvanud,” sõnas ta. „Aga ma ei näe, et see, kui me ütleme, et 70% on majandusmets, siis see tähendab, et seal 70%-l tehakse oluliselt rohkem raiet, kui on praegu tehtud,” ütles Sutt oma vastuse lõpetuseks.
Infotunnis osalesid lisaks energeetika- ja keskkonnaministrile peaminister Kristen Michal ning majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Peaminister vastas Urmas Reinsalu küsimusele, mis puudutas rahandust, Lauri Laatsi küsimusele Uus-Kiviõli kaevandusõiguste müügi kohta, Martin Helme küsimusele kütuse hinna kohta, Aivar Koka küsimusele aktsiiside kohta, Mart Helme küsimusele sisejulgeoleku kohta ja Anti Allase küsimusele õpilaste kultuurikäikude kohta.
Majandus- ja tööstusminister vastas Vladimir Arhipovi küsimusele, mis puudutas energia hinda ja varustuskindlust.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.