Peeter Ernits küsis ministrilt: „Kas te kavatsete jätkata kohtute liitmist sisaldava eelnõu menetlemist sellises olukorras, kui praktiliselt kogu kohtunikkond on selle vastu ja analüüside kohaselt liitmisega soovitud positiivseid eesmärke saavutada pole võimalik?“
Minister Liisa Pakosta vastas, et kohtureformi on ette valmistatud pikka aega ning selle käigus on toimunud palju arutelusid ja kaasamisi. „Meie roll kogu selles protsessis on olnud see, et me otsime kogu aeg häid kompromissikohti, mis siiski lahendaksid seda tuumküsimust, mida siin Riigikogu on ju mitu-mitu aastat järjest vaadanud ja mis väga lühidalt kokku võttes on see, et maksumaksja paneb kohtusüsteemi üha rohkem raha ja samal ajal kohtumenetlused üha pikenevad,” ütles Pakosta.
Pakosta rõhutas veel, et kohtureformi eesmärgid tulenevad kohtute endi arengukavast.
Peeter Ernits soovis veel teada, mil viisil saab inimene teada, kus asub temale lähim kohus, kui maakohtuid enam ei ole ja varasemad tööpiirkonnad kaotatakse.
Justiits- ja digiminister kinnitas, et on kohtunud kohtunikega üle Eesti ning väärtustab saadud tagasisidet. Pakosta selgitas, et kohtute töökorralduse muutmisel on oluline roll kohtunikel endil ning infosüsteemide uuendamisel. „Tegelikult kohtud ise juba teevad kohtuniku eestvedamisel – mitte riigiametnike eestvedamisel, vaid kohtunike endi eestvedamisel – teevad infosüsteemi uuendust, mis tagab kohtuasjade võimalikult mõistliku jagamise.”
Pakosta sõnul kohtunikud ise juba täna veavad seda, et kohtute tööga seonduv oleks inimese jaoks võimalikult mugavalt korraldatud.
Infotunnis osalesid lisaks justiits- ja digiministrile ka peaminister Kristen Michal ja taristuminister Kuldar Leis.
Peaminister vastas küsimustele, mis puudutasid majanduslikku ebavõrdsust, Euroopa Liidu rahaasju, majandust ja toimetulekut, poliitilisi valikuid, olukorda riigis, puuetega inimeste toimetulekut, Eesti välispoliitika suundi ja LGBTIQ tegevuskava rakendamist Eestis. Taristuminister vastas küsimusele Euroopa ühendamise rahastuse kohta aastatel 2028–2034.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.