Infotunnis arutati heategevusorganisatsioonide rolli ja riigi toetust raskelt haigete abistamisel
Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas Riigikogu infotunnis, et riik peab raskelt haigete inimesi toetavaid heategevus- ja mittetulundusühinguid headeks koostööpartneriteks, kuid toetuste jagamisel tuleb lähtuda riiklikest prioriteetidest ja piiratud ressurssidest.
Ministri sõnul on riigi ülesanne suunata avalik raha sinna, kus see annab võimalikult suure mõju, ning toetada organisatsioone eeskätt strateegilise partnerluse ja juba riiklikult rahastatavate teenuste kaudu.
Teema tõstatas Aivar Kokk, kes juhtis tähelepanu sellele, et vähihaigeid ja raskelt haigeid lapsi toetavad sihtasutused täidavad sageli lünki, kuhu riiklik süsteem ei ulatu. Ta rõhutas, et annetustest kogutud raha jõuab osaliselt maksude kaudu riigile tagasi, ning küsis, kas riik võiks neid organisatsioone senisest rohkem toetada näiteks maksusoodustuste või kaasrahastuse kaudu. „Kas riik näeb neid sihtasutusi lihtsalt heategevusena või partneritena, kes aitavad päästa elusid ja täita lünki, kuhu riiklik süsteem alati ei ulatu?” küsis Kokk.
Joller vastas, et kõigi mittetulundusühingute tegevus on oluline ning riik ei saa teha erandeid üksikute valdkondade kaupa, arvestamata laiemat pilti. Ta rõhutas, et Sotsiaalministeerium toetab organisatsioone strateegilise partnerluse kaudu, lähtudes riiklikest eesmärkidest. „Riik näeb partneritena ja riik toetab neid organisatsioone nii tegevuskulude osas kui ka erinevate projektide elluviimise osas,” ütles Joller. Tema sõnul on näiteks puuetega ja krooniliste haigustega inimeste valdkonnas strateegiliseks partneriks EPIKoda ning lisaks toimuvad mitmesugused taotlusvoorud, mille kaudu rahastatakse konkreetseid teenuseid ja projekte.
Minister selgitas ka, et suur osa abivahenditest ja teenustest, mida raskelt haiged vajavad, on juba riigi poolt rahastatud. „Abivahenditele kulub aastas umbes 26 miljonit eurot ja see on ainult rehabilitatsioonisüsteemi kaudu rahastatav osa,” märkis Joller. Rääkides vähiravifondidest, selgitas ta, et näiteks fond Kingitud Elu toetab sageli ravimeid, mida Tervisekassa ei saa rahastada teadusliku tõendatuse või müügiloa puudumise tõttu.
Sotsiaalminister nentis oma vastuses, et riigi võimalused ei ole piiramatud. „Me kindlasti tahaks teha rohkem, aga kui ressurssi ei ole, siis peame suunama need ressursid sinna, kus saame kõige parema tulemuse,” ütles Joller.
Sotsiaalminister vastas infotunnis ka Heljo Pikhofi küsimusele erihooldekande kohta.
Lisaks sotsiaalministrile osales infotunnis ka peaminister Kristen Michal, kes vastas Lauri Laatsi küsimusele fiskaalpoliitika kohta, Martin Helme küsimusele Eesti õigusriigi kohta, Reili Ranna küsimusele laste ja perede kohta, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele õiglase ülemineku fondi ebaõigluse kohta, Anti Poolametsa küsimusele Eesti ajaloo käsitlemise kohta, Aleksandr Tšaplõgini küsimusele gaasielektrijaamade ehitamise kohta ja Mart Helme küsimusele ajaloolise mälu kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]
