Tänasest on võimalik lugeda parlamentaarse ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) 28. numbrit. Ajakirjas on artikleid rohkem kui 30 autorilt ja postkontseptualistliku fotokunstniku Dénes Kalev Farkasi tööde reproduktsioonid.

Käesoleva numbri essee ja vestlusring käsitlevad selle sügise kõige diskuteeritavamat teemat – kultuuri. Vabakutseline kunstnik Peeter Laurits ja Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant Karina Talts teevad essees „Loovus ja kultuuripoliitikaˮ teoreetilise ja praktilise ekskursi läbi ja ümber eesti kultuuri.

Laurits ja Talts kirjutavad: Kui poliitikute dialoogivõimetus on viimaste aastate jooksul korduvalt ja üha intensiivsemalt ühiskondliku tähelepanu keskmesse tõusnud, siis kultuuriinimeste kapseldumine on jäänud suurema tähelepanuta. Eesti Humanitaarinstituudi 25. sünnipäeva puhul korraldatud konverentsi „Eesti humanitaarne tulevikˮ sõnavõttudest ja hilisemast arutelust jäi südant kriipima samasugune eestlaslik suhtlemisvõimetus. Inimesed, kellel on ühesugused eesmärgid ja sarnane uurimisobjekt, satuvad harva või ei satu mitte kunagi omavahel rääkima. Ühes ja samas kõrgkoolis toimivad keskused, kes ühel või teisel moel tegutsevad haridusvallas, ei jaga omavahel strateegiaid ja tegevusplaane. Sama mure iseloomustab ka enamikku loomeringkondi. /…/ Eesti kultuuri objektiivne ja faktipõhine olukorra kirjeldus pole enam mitte murettekitav, vaid tõsiselt masendav. See on peeglisse vaatamise koht. Ilmselt on haritlaskond oma funktsiooni ühiskonna kesknärvisüsteemina hooletusse jätnud. Kui tahame elada riigis, millel on muid eesmärke peale kildkondlike hetkehuvide, peame kiiremas korras uuesti läbi mõtlema haritlaskonna ja loovtöötajate ühiskondliku rolli.”

Ajakirja vestlusringis „Kultuur kui vaimne julgeolekˮ rääkisid kultuuripoliitikast teatriteadlane Ott Karulin, Riigikogu liige Mart Meri (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga.

Küllo Arjakas ja Peet Kask käsitlevad artiklis „Demokraatia areng Eestis: avalikustamisest iseseisvuse taastamiseni (1986–1991)ˮ 1986. aasta teisel poolel Eestis alanud teist ärkamisaega, kui lühikese aja jooksul toimus kolm hiigelsuure tähendusega pööret: iseseisva riigi taastamine (pööre riikluses), demokraatia ülesehitamine (pööre ühiskonnakorralduses) ja plaanimajanduse asendamine turumajandusega (pööre majanduselus).

Ajakirjas on artiklid Euroopa Parlamendi valimisest, kohaliku omavalitsuse valimise järel moodustatud koalitsioonidest, tulemuseelarvestamisest, inim- ja autoriõigustest. Lugeda saab  erakonna seaduste kujunemisest, soolisest palgalõhest ja skvottimisest.

Kaks korda aastas ilmuva ajakirja peatoimetaja on Riigikogu Kantselei infonõunik Helle Ruusing. Ajakirja põhitiraaž jagatakse raamatukogude ning uurimis-, õppe- ja riigiasutuste vahel. Uut numbrit on võimalik osta raamatupoodidest ja lugeda elektrooniliselt aadressil: https://www.riigikogu.ee/rito/

Riigikogu pressiteenistus