Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

Ajakirja vestlusringis „Tööturg võttis majanduslanguse löögi enda peale” osalenud sotsiaalminister Hanno Pevkur, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Ivi Proos, Tartu Ülikooli makroökonoomika õppetooli juhataja professor Raul Eamets ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CENTAR vanemanalüütik Sten Anspal analüüsid olukorda tööturul ja pakkusid lahendusi tööpuuduse tagajärgede leevendamiseks.

Ettevõtja ja Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare kirjutab essees „Unistagem Eesti edukaks“ Eesti ühiskonna edu pandist – inimvarast. Eesti tulevikuvisiooni kujundamisel tuleb vastata küsimustele, millistele väärtustele rajatud ühiskonda me soovime, millistes majandusvaldkondades oleme konkurentsivõimelised ja milliseid poliitikaid vajame. „Edu mõõdupuuks pole minu unistuste Eestis mitte raha, jõukus ega positsioon, vaid eneseteostus ja tarkus. Valitsevad sallivus ja heas mõttes enesekindlus. Pole mõttelaiskust ega eneseimetlust ning liidrite eestvedamisel tegeldakse sihikindlalt ja strateegiliselt majanduse struktuurse ümberkorraldamisega, et kohandada seda ettenägelikult pidevalt muutuva maailma väljakutsetega. Eestis on poliitika tõeline kutsumus ja austusväärne tegevus, poliitika tipus olevate juhtide ja parteide sisulise konkureerimise ainus eesmärk on jõuda parimal viisil visioonidel põhineva eduka ühiskonna ja majanduseni. Meie traditsiooniliselt nõrkuseks peetav väiksus on muudetud igas mõttes meie tugevuseks. Selle unistuste ühiskonnani ei jõuta siblides ja lihtsalt sobitudes. See on võimalik üksnes sihikindla eesmärgistatud tegevusega ning ainult siis, kui suudetakse unistada. Suurelt unistada. Kas te olete valmis unistama Eesti edukaks? Vähemalt proovige!“ kirjutab autor.

Käesoleva numbri eelretsenseeritud artiklis „Avatud innovatsioon ning selle tähendus Eesti ettevõtlusele ja innovatsioonipoliitikale” väidavad Rainer Kattel, Tarmo Kalvet ja Erkki Karo Tallinna Tehnikaülikoolist, et arvestades seda, kui vähe suudab Eesti makromajanduspoliitiliselt oma majanduskeskkonda mõjutada, on meie majanduse struktuurimuutuste peamine riigisisese poliitika võimalus valdavalt innovatsioonipoliitika ja sellega seonduvad poliitikad, näiteks tööjõuturg ja (kutse)haridus. Nende poliitikate väljatöötamise intensiivsusest ja tõsidusest sõltub, kui kiiresti ja millistel tingimustel väljub Eesti kriisist.

Riigikohtu analüütik Gea Suumann vaatleb artiklis „Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve 2004.–2009. aasta kohtulahendite täitmine“, kuidas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendid on mõjutanud parlamendi, ametiasutuste ja kohtute tegevust.

RiTo 21. numbrist leiab lugeja ka arutlused Eesti energiapoliitika tulevikust, tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamisest ning meetmetest, kuidas laste ja lastega perede vaesust vähendada. Kirjutatakse õigusest tasuta haridusele ja omavalitsuste majanduslikust efektiivsust. Käsitletakse Läänemere riikide koostööd ja võitlust tänapäeva piraatlusega.

Kaks korda aastas ilmuva ajakirja peatoimetaja on Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Helle Ruusing.

Ajakirja põhitiraaž jagatakse raamatukogude ning uurimis-, õppe- ja riigiasutuste vahel. Uut numbrit on võimalik osta raamatupoodidest ja lugeda elektrooniliselt aadressil: https://www.riigikogu.ee/rito/