Normal
0
21

false
false
false

MicrosoftInternetExplorer4

st1:*{behavior:url(#ieooui) }

/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{
mso-style-parent:””;
font-size:10.0pt;”Times New Roman”;}

Ajakirja vestlusringist „Kas Eesti saab eurole üleminekuks rohelise tee?“ võtsid osa rahandusminister Jürgen Ligi, endine rahandusminister ja praegune Tallinki hotellifirma OÜ TLG Hotell juhatuse liige Aivar Sõerd, Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik ja Eesti Arengufondi nõunik Heido Vitsur. Jutuks oli eurole ülemineku kriteeriumite täitmine, kui palju tuleb nende täitmise nimel pingutada ja mida euro kasutuselevõtt kaasa toob.

Juubelinumbri essees „Eesti tulevik muutuvas maailmas” vaatab kirjanik Jaan Kaplinski tulevikku, toetudes inimkonna ajaloo senisele kogemusele, ja pakub välja mõned tõenäosuslikud tulevikustsenaariumid. Kirjanik küsib: “Kas meil on moraalset õigust jätta järeltulevatele põlvedele lahendada probleemid, millega me ise hakkama pole saanud? Me ei suuda ette näha sedagi, mis sünnib lähema saja aasta jooksul, tuumajäätmed aga säilivad ohtlikena kümneid, isegi sadu tuhandeid aastaid. Ei muutu ka meie geograafiline asukoht.”

Sel aastal toimunud kahtede valimiste järelkajana kirjutab Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul kahekümneaastasest valimistraditsioonist. Autor kirjeldab üldiselt kõrge usaldusväärsusega valimissüsteemi lahendamist vajavaid probleeme. Politoloog Rein Toomla käsitleb proportsionaalsuse probleemi Tallinnas kohalikel valimistel. Valimistulemuste taustal analüüsitakse, millised tagajärjed olid päevapoliitiliste probleemide lahendamiseks tehtud valimisseaduse muudatustel. Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam loetleb teemasid ja valdkondi, millega Eestil tuleb lähitulevikus nii Euroopa Parlamendis kui ka Euroopa Liidus laiemalt tegelema hakata.

Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse doktorant Kerly Lillemets analüüsib artiklis „Maksumoraal maksukäitumise kujundajana ja selle peamised isikupõhised mõjutegurid“ üksikisiku valmisolekut maksta makse kohustatud määral ja õigeaegselt.

Lugeja leiab ajakirjast ka artiklid Eesti ja Prantsuse põhiseadusest. Käsitletakse kaasamist Riigikogu komisjonide näitel, karistusõiguse praktikat ja immigratsioonipoliitikat, täiskasvanuharidust ning haldusreformi.

Kaks korda aastas ilmuva ajakirja peatoimetaja on Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Helle Ruusing.

Ajakirja põhitiraaž jagatakse raamatukogude ning uurimis-, õppe- ja riigiasutuste vahel. Uut numbrit on võimalik osta raamatupoodidest ja lugeda elektrooniliselt aadressil: https://www.riigikogu.ee/rito/