Herkel taotles kaks kuud tagasi Valgevene võimudelt ka võimalust kohtuda vangis viibivate endiste presidendikandidaatide Andrei Sannikovi ja Nikolai Statkevitšiga, inimõiguste kaitsja Ales Bialiatski ja teiste poliitvangidega. Vastust oma pöördumisele pole ta tänini saanud.

 

Üheks võtmeküsimuseks peab Herkel Euroopa suuremat ühtsust Valgevene režiimi vastu suunatud sanktsioonide rakendamisel. “Räägime küll eesmärgipärastatud sanktsioonidest, kuid sageli jääb mulje, et need on vaid paberil,” ütles ENPA raportöör.

 

Herkel lisas Valgevene kohta käivale resolutsioonile soovitused Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele. “Liikmesriikidel soovitatakse kasutada Valgevene suhtes samu sanktsioone, mida on rakendanud ja rakendab Euroopa Liit. “Kui Venemaale mõelda, siis ei pruugi see töötada, aga märguanne liikmesriikidele on tähtis. Praegu oleme näiteks tunnistajaks olukorrale, kus võimu kuritarvitustega seotud inimesed, kellele Euroopa Liit on peale pannud viisakeelu, lähevad rahumeeli Ukraina või Türgi randadesse,” tõi ta näite.

 

Majandussanktsioonide puhul peab Herkel esmaoluliseks riigi omanduses olevat kontserni Belneftehim ja sellega seotud ettevõtteid. “Teeme ka Euroopa Liidule soovituse sanktsioonidega nii edasi minna, et need puudutaksid neid riigiettevõtteid, mis on seotud Lukašenka ja kõrgemate ametnikega, kes on vahetult seotud Valgevene inimeste represseerimisega,” ütles ta. “Praegu tuleb sageli ette olukordi, kus riikide kahepoolsed majandussuhted varjutavad Euroopa Liidu kollektiivse katse Valgevenet korrale kutsuda.”

 

Herkeli raport suunatakse jaanuari lõpus Strasbourgis toimuvale ENPA talvesessioonile, kus see eeldatavalt ka vastu võetakse.

 

 

Riigikogu pressitalitus