Herkel käsitles Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud protsesse erinevates riikides. Vastupidiselt sageli esitatud eelarvamusele, mille järgi natsionalism on paljude hädade põhjus, on eluterve rahvuslus ja rahvusriiklus tegelikult üks demokraatia ja vabaduse ülesehitamise peamisi eeldusi. Ebaõnnestumised demokraatia ja õigusriigi ülesehitamisel on tegelikult seotud rahvustunde nõrkuse või lõhestumisega. Ukraina puhul rõhutas ta eriti vajadust ajaloo mahasalatud peatükkide (näiteks holodomor’i) teadvustamiseks ning ukraina keele staatuse ja levikuala parandamiseks. Samuti rõhutas ta loengus parlamentaarse riigikorralduse eeliseid, analüüsis erinevaid valimissüsteeme ja tutvustas põgusalt samuti viimast Eesti Inimarengu aruannet, mis analüüsib ka Läti ja Leedu arenguid.

 

Küsimustele vastates tuli palju kõnelda Eesti praegusest arengust ning anda hinnanguid Ukraina olukorrale. Vastates küsimusele, kas Euroopa Liidul on moraalne õigus sõlmida Ukrainaga Assotsiatsioonilepe, kui mitmed opositsioonijuhid on poliitilistel põhjustel vangistatud, ütles Herkel, et isegi juhul, kui leping allkirjastatakse, on selle ratifitseerimine Ukraina praeguse olukorra jätkudes enam kui küsitav. „Ma arvan, et see lepe pannakse sel juhul seisma, kuni opositsioonijuhid vabastatakse ja Ukraina naaseb õigusriigi teele,“ nentis Herkel.

 

Euroopa võlakriisi kommenteerides kinnitas ta, et tegemist pole pelgalt finantsmajandusliku kriisiga, vaid ka väärtuste kriisiga, mille puhul osa eurotsooni riike pole järginud konservatiivseid rahanduspõhimõtteid, ja selle tagajärjel kannatavad ka need riigid, kes on seda teinud. „Ma siiski arvan, et Eestile on palju parem otsida koos Euroopaga lahendust sellele kriisile, kui et kuuluda Venemaa mõjusfääri,“ ütles ta.

 

Täiendav info: Andres Herkel 5056540

 

Riigikogu pressitalitus