Herkel andis oma kõnes ülevaate viimastel aastatel ENPA-s vastu võetud terrorismi puudutavatest raportitest ning sellest, mida tuleb terrorismi ennetamiseks poliitilisel tasandil teha. Ta rõhutas muuhulgas seda, et ka terrorismi vastu võitlemise meetmed peavad olema seaduslikud ning järgima kõrgeid inimõiguste standardeid. Kus seda ei tehta, kerkivad esile ületamatud probleemid, nagu on juhtunud Põhja-Kaukaasias. Herkel kirjeldas Põhja-Kaukaasias ja Tšetšeenias kujunenud olukorda “karistamatuse sündroomina”, mis saab alguse sellest, et võimuesindajad rikuvad rahulike kodanike inimõigusi ja on kindlad, et neid vastutusele ei võeta. Arvestatud ei ole ka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid kodanike kasuks ja võimuesindajate vastu.

 

Küsimustele vastates osundas ta, et demokraatlikud riigid, mis teostavad parlamentaarset kontrolli ka julgeolekuasutuste üle, peaksid suutma terrorismivastast võitlust pidada ka põhiõigusi riivamata. Seevastu maades, kus sellised mehhanismid ei toimi, võib terrorismivastane võitlus ise osutuda väga silmakirjalikuks tegevuseks. Kõige parem on see, kui ühiskonna vaba ja demokraatlik toimimine ei anna põhjusi radikaliseerumiseks ja terrorismiks. Kahjuks on Põhja-Kaukaasias toimunu täiesti vastupidine näide, mistõttu on vägivallaspiraali raske peatada.

 

Herkel on üks ENPA asepresidentidest alates 2009. aasta jaanuarist ning tema volitused lõpevad tuleva aasta jaanuaris.

 

Riigikogu pressitalitus