Eesti delegatsiooni liige Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees Margus Hanson kutsus assamblee istungjärgul Strasbourgis olema enam teadlikud sellest, et samal ajal kui internet avab kõigile kodanikele uusi võimalusi, võib internet tugevdada valitsuste käsi mõnedes valdkondades, kus paljud meist ei tahaks näha neid sekkumas. „See ei kehti mitte ainult teada-tuntud autoritaarsete riikide suhtes, kes suruvad maha proteste ja tsenseerivad teistsuguseid arvamusi, vaid ka demokraatlike riikide suhtes, kus valitsused on üles ehitanud võimsuse oma inimeste kohta hiigelinformatsiooni kättesaamiseks,“ ütles ta.

Kõneldes assamblee Interneti privaatsusteemalisel debatil väljendas ta optimismi, et inimõigusi saab kõige paremini kaitsta, kui rakendatakse õigusriigi põhimõtteid, praegusel juhul ka eraelu, riikliku julgeoleku ja tehnika keerulises kogumis. „Minu jaoks on selles debatis võtmesõnaks informeeritud avalikkus. Mõningane jälgimine võib olla vajalik põhjendatud juhtudel, aga demokraatlikus riigis võib see olla õiguspärane ainult siis, kui põhineb teadlikul nõusolekul, mitte valitsuse pimedal usaldamisel. Avalikkuse järelevalve tase igasuguse jälgimise õigusliku aluse üle peaks olema piisav, või lihtsate sõnadega öelduna, kodanikud ja nende valitud esindajad, ja mitte luurajad ja salajased kohtud, peaksid olema need, kes otsustavad, mis on õige ja mis mitte,“ selgitas Hanson.

Ta tõi esile, et võimalik riigipoolne Interneti privaatsusesse sekkumise oht ei tohiks olla põhjuseks, mis takistab informatsiooniühiskonna võimalusi täielikult kasutamast. Ta tõi näiteks Eesti, kus pärast 2007. aastat paljastusid maailma ühe kõige rohkem Internetiga ühendatud riigi mitmed haavatavad küljed. Eesti vastus sellele oli, et ohuga julgeolekule saab kõige paremini toime tulla siis, kui arendame edasi oma e-Eesti kontseptsiooni veelgi suurema avatuse ja läbipaistvuse suunas.

Samas ei tohiks Hansoni meelest debatt Interneti privaatsuse ja selle ohtude üle suruda kõrvale keskendumist sõnavabadusele Internetis. Ta kutsus üles mitte unustama, et on riike, kahjuks ka Euroopa Nõukogus, kus Interneti poliitilist sisu süstemaatiliselt filtreeritakse või blokeeritakse. „Lisaks sellele ei tohiks privaatsusega seotud puudused seadustada jõupingutusi õõnestada praegust paljude osalistega internetimudelit, et asendada see kavaga, mis võimaldaks valitsustel laiendada kontrolli oma rahvaste ja majanduse üle ning ohustada vabadust ja avatust, mida me tänapäeval hindame,“ märkis ta.

ENPA istungjärk Strasbourgis kestab reedeni ning sellel osalevad lisaks Hansonile Eesti delegatsiooni juht Andres Herkel ning liikmed Mailis Reps, Indrek Saar ja Ester Tuiksoo.

Assamblee info on aadressil: http://assembly.coe.int/defaultE.asp

Riigikogu pressitalitus

 

 

Tagasiside