Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu võeti uuesti menetlusse
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 16. detsembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (900 SE), mille eesmärgiks on võtta üle siseriiklikusse õigusesse Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. Direktiiviga luuakse Euroopa Liidu sinise kaardi süsteem, mis võimaldab töötada kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal ning liikuda samal eesmärgil teise liikmesriiki. Lisaks luuakse direktiiviga kõrge kutsekvalifikatsiooniga kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmetele soodsamad tingimused perekonna taasühinemiseks. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 16. detsembril algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (901 SE) esmaseks eesmärgiks on kehtestada ühtne menetlus viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisel. Viisaeeskirjast tulenevalt peavad liikmesriigid tagama välismaalasele viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise võimaluse. Eelnõu teiseseks eesmärgiks on viia riigisisene õigus kooskõlla pikaajalise viisa määrusega osas, mis puudutab pikaajalise viisa kehtivusaega ning pikaajalise viisaga kaasnevat liikumisvabadust. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Õiguskomisjoni 16. detsembril algatatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu (902 SE) eesmärk on tõhustada õiguskaitset haldusmenetluses ja muuta halduskohtu tegevus sujuvamaks. Eelnõu täpsustab halduskohtu volituste rakendamist, eelkõige üleminekut ühelt kaebuse liigilt teisele olukorras, kus õige nõude esitamine võib kaebaja jaoks osutuda keeruliseks. Mõnevõrra piirab eelnõu senisega võrreldes tuvastamiskaebuse esitamist, välistades selle juhul, kui kaebuse eesmärgi saavutamiseks on tõhusamaid vahendeid. Põhiliseks menetlusliigiks esimese ja teise astme kohtus jääb eelnõu kohaselt endiselt avalik ja suuline menetlus kohtuistungi korraldamisega. Eelnõus on laiendatud istungi läbiviimise võimalusi menetlusosaliste ilmumata jäämise korral, samuti on asja kaalu ja arutusel olevaid küsimusi arvestades võimalik kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses sõltumata menetlusosaliste nõusolekust. Kirjaliku menetluse kõrval on eelnõus uudsete lihtsustatud menetlusliikidena ette nähtud lihtmenetlus ja lepitusmenetlus. Eelnõu kaotab ka üldise viite tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mis jääb kohaldatavaks ainult konkreetselt viidatud ulatuses ja juhtudel. Nimetatud eelnõu esitati menetlusse uuesti, sest 15. detsembril toimunud lõpphääletusel toetas seda 48 saadikut, kuid vaja oli vähemalt 51 poolthäält. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu pressitalitus
