Jäta vahele

Euroopa Liidu asjade komisjon toetas kiireloomulisena ELi laenu Ukrainale

30.01.2026

Euroopa Liit. Foto: Pixabay

Euroopa Liit. Foto: Pixabay

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas tänasel istungil toetada kiireloomulisena valitsuse seisukohti Ukrainale laenu andmiseks aastatel 2026 ja 2027.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali selgitas, et Euroopa Liidu määrus näeb ette toetada Ukrainale  aastate  2026  ja  2027  jooksul  90  miljardi  euro  suuruse  toetuslaenu andmise, millest 60 miljardit eurot eraldatakse kaitseotstarbeliseks abiks ja 30 miljardit eurot üldise eelarvetoetusena. Seetõttu osaleb Eesti 24 liikmesriigi tõhustatud koostöös,  et  osaleda  Ukraina  toetuslaenu  rahastamiseks  vajaliku  ühislaenu võtmises,  mida tagatakse omakorda Euroopa  Liidu  eelarvepuhvri  arvel.

„ELi laen on Ukrainale elu ja surma küsimus, sest kevadeks võib Kiievil muidu raha otsa saada. Me peame aitama Ukrainal riigina vastu pidada. Ukraina toetamine on vabale maailmale ülioluline ja on seotud laiemalt keerulise geopoliitilise olukorraga,“ rõhutas Tali. „Vene sõda Ukrainas jätkub täie hooga, Ukraina linnad ja inimesed on iga päev Putini režiimi terrorirünnakute all. Rahu ei paista kuskilt. Kreml peab maksma sõjakahjude eest.“  

Seepärast toetas ELAK ka määruse põhimõtet, mille kohaselt jätab Euroopa Liit endale õiguse kasutada laenu tagasimaksmiseks Venemaa tõkestatud  varasid. 

ELAK nõustus ka valitsuse seisukohaga ELi ettepaneku suhtes,  et  laenuga  seonduvad  kulud  katavad  tõhustatud  koostöös osalevad  liikmesriigid.  2027.  aastal,  kui  vabad  eelarvevahendid  eelarveüleselt  puuduvad, eelistatakse  selliste  kulude  katmist  Ukraina  laenuinstrumendi  kaudu  vastavalt  Euroopa Komisjoni ettepanekule. Alates 2028. aastast soovitakse laenukulude katmiseks lahendust, mis ei vähendaks Ukrainale antavate laenude ja toetuste mahtu.

ELi juures asuva Eesti esinduse rahandustalituse juht Andres Kuningas selgitas komisjoni istungil, et Eesti riigina ei võta praegu eraldi kohustust üles, kuna laen antakse ELi eelarvepuhvri tagatisel. Ta lisas, et väga pika vaate korral – kui reparatsioone ei tule ja EL peaks laenu enda kanda võtma – oleks Eesti nn õiglane osa 90 miljardist ligikaudu 209 miljonit eurot, kuid see aktualiseeruks alles juhul, kui EL sellise otsuse teeks.

Kuningas märkis, et Ungari, Tšehhi ja Slovakkia ei osale skeemis ning komisjon on teinud ettepanekud Ülemkogu otsuste rakendamiseks tõhustatud koostöö vormis.

Komisjoni istungil osales ka Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross.

Viimased teated

Vaata kõiki

Kontakt

Gunnar Paal, Riigikogu pressiteenistus