Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon tutvus tänasel istungil Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 muutmise ettepanekuga ja sellega seotud Ukraina rahastamise algatustega. Komisjon leidis, et Euroopa Liidu eelarvet on vaja muuta, et tegeleda Venemaa agressioonisõja tagajärgedega Ukrainas ja parandada Euroopa Liidu kaitsevõimet.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta pidas väga oluliseks Euroopa rahutagamisrahastu eelarve suurendamist ning Ukraina rahastu loomist. „Euroopa Liidu eelarvest eraldatav 71 miljardit eurot läheks täiesti õigesse kohta ja raha kasutamine on põhjalikult läbi mõeldud. Euroopa Liidu eelarve suurendamine Ukraina heaks ja kaitsekulude tõstmiseks on täiesti vältimatu. Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse võib kaitsevõime tõstmiseks ja Ukraina heaks järgmisel neljal aastal suureneda 158 miljoni euro võrra, kuid ilma selleta oleks me palju raskemas olukorras,“ toonitas Pakosta. Ta lisas, et Eesti rõhutab ka küberturvalisuse ja -kaitse olulisust.

Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et esmatähtis on Euroopa Komisjoni ettepanek luua Ukraina rahastu mahus 50 miljardit eurot aastateks 2024–2027. „Seejuures tuleb lähtuda Ukraina vajadustest ja teiste abiandjate panustest,“ lausus ta. „Eesti toetab ka Euroopa rahutagamisrahastus Ukraina sõjaliseks abistamiseks eraldi rahastu loomist järgmiseks neljaks aastaks kuni 21 miljardi euro ulatuses,“ märkis aseesimees. Jufereva-Skuratovski lisas, et muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vaja suurendada ka rahastust selleks, et parandada Euroopa Liidu kaitsevõimet.

Eesti seisukoha järgi toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille järgi võiks Ukraina rahastust eraldada nii toetusi kui ka laene. Seejuures peame tähtsaks Ukraina kavast lähtumist ning paindlikkust sõltuvalt olukorrast Ukrainas, tagades humanitaarolukorrale reageerimiseks ja riigiteenuste järjepidevuseks vajaliku rahastuse. Peame oluliseks Ukrainale tehnilise abi andmist reformideks, seal hulgas digiriigi arendamise toetamist ning võitlust hübriidohtude vastu.

Selle päevakorrapunkti juures osalesid ja tutvustasid algatusi Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja Meelis Meigas ja nõunik Karin Kondor-Tabun.

Komisjon otsustas kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega kinnitada valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 muutmise ettepaneku ja sellega seotud Ukraina rahastu ning Euroopa strateegliste tehnoloogiate platvormi määruse kohta.

Istungil käsitleti ka Eesti seisukohti Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel. Olulisena toodi välja, et Eesti peab tähtsaks, et Venemaa toime pandud kuriteod Ukrainas ei jääks karistuseta. Tuleb jätkata arutelusid, kuidas võtta Venemaa juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele ning luua eritribunal, millel on maksimaalne rahvusvaheline toetus ja legitiimsus. Eesti toonitab, et Venemaa peab hüvitama Ukrainale tekitatud kahjud.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]